Meie seinte vahele on koondatud endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike administratiivasutuste, kohtu- ja politseiorganite, rüütelkondade, linnade ja talupoegade omavalitsuste materjalid. Ajalooarhiiv hoiab kiriku- ja haridusasutuste dokumente,
mõisa- ja isikufonde, eripalgeliste seltside ja ettevõtete arhivaale. Siin leidub haruldasi ürikuid, pitsatijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente, gravüüre ja fotosid, Eesti kõige suurem ajalooliste maakaartide kogu.
Kokku on ajalooarhiivis materjale 20 000 jooksvat riiulimeetrit ehk ligikaudu 2 miljonit säilitusühikut.
Loe lähemalt arhiivi ajaloost.
Vastavalt 1998. aastal vastu võetud arhiiviseadusele kuulub ajalooarhiiv alates
1. jaanuarist 1999 rahvusarhiivi koosseisu. Avaliku teabe seaduse põhjal avalikustamisele kuuluva informatsiooni leiate ka ajalooarhiivi osas rahvusarhiivi kodulehelt. Rahvusarhiivi lehelt leiate ka ajalooarhiivi töötajate kontaktandmed.
Ajalooarhiiv korraldab oma tööd vastavalt põhimäärusele.
Ajalooarhiivi põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Ajalooarhiivi tegevuspiirkond on Jõgeva, Pärnu, Tartu ja Viljandi maakond. Ajalooarhiivi juhib direktor Indrek Kuuben.
| Ajalooarhiivi 2011. aasta aruanne | Ajalooarhiivi tööplaan 2012. aastaks |
Ajalooarhiiv pöörab suurt tähelepanu unikaalsete allikate kättesaadavamaks muutmisele. Vestibüülis on võimalik osta kirjastuses Eesti Ajalooarhiiv valminud trükiseid.
Samas korraldatakse näitusi ühiskonnale oluliste sündmuste tähistamiseks ning arhiivimaterjalide tutvustamiseks. Eelregistreerimisel korraldatakse arhiivis ekskursioone.