| Uudiste arhiiv (pdf): 2002 • 2003 • 2004 • 2005 • 2006 • 2007 • 2008 • 2009 • 2010 • 2011 |
Ajalooarhiivi 91. sünnipäev
Tähtpäeva puhul ootame huvilisi arhiivimajja ringkäigule kell 10.00 ja 13.00.
Pärastlõunal, kell 15.00 avatakse vestibüülis ajalooarhiivi raamatukogu tutvustav näitus: ainult täna on võimalik näitusel näha mõningaid rariteetsemaid trükiseid!
Esitletakse ka andmebaasi, mis võimaldab sirvida ja uurida pitserite digikujutisi. Dokumendile lisatud pitser kinnitab selle autentsust, võimaldab vajadusel täpsustada kirjutamise aega ning pitseri abil on võimalik kindlaks määrata ka dokumendi autorit, kui sellele pole tekstis osutatud. Kahtlemata pakuvad pitserid huvi ka kunstilises mõttes.
Vaata lähemalt: http://www.ra.ee/pitserid/
16. mai
Ajalookirjnduspreemia 2011
pälvis Aivar Jürgensoni monografia «Ladina rahva seas».
Palju õnne!
11. mai
Uurimissaal suvel
Suvel,
25. juunist kuni 31. juulini on uurimissaal suletud.
1. augustist kuni 31. augustist on uurimissaal avatud 9.00 – 15.00.
Pühade ajal,
22. juunil on saal avatud 9.00-13.00 ja 20. augustil on suletud.
Alates 1. septembrist on tavapärased lahtiolekuajad.
NB! The opening times in summer 2012
From 25 June till 31 July is reading room closed,
from 1 August till 31 August 9.00 – 15.00.
Holidays in summer:
22 June 9.00—13.00, 20 August closed.
11. mai
Head ajaloohuvilised!
Pärgamendikogud digiteeritud
Aastatel 2010-2012 teostatud Rahvusarhiivi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnaarhiivi pärgamendikogude digiteerimine on lõpule jõudnud ning nüüdsest on igaühel võimalus pärgamente vaadata ja lugeda Saagas, otseviitena aadressilt http://www.ra.ee/pargamendid/.
Pärgamentalusel arhivaalid sisaldavad ainestikku nii Eesti kesk- ja varauusaegse asustus- ja agraarajaloo kui ka poliitilise, sõja- ja kultuuriajaloo uurimiseks. Peegeldades tolleaegse Eesti sidemeid Euroopaga, on need dokumendid ajalooallikatena tähtsad ka rahvusvahelises mõõtmes Euroopa keskaja ajaloo mõistmiseks. Pärgamentidel on koostatud Eestis hoitavad kõige vanemad kirjalikud ajalooallikad 13. sajandist. Eestis asuv vanim kirjalik dokument aastast 1237 on Tallinna Linnaarhiivi Tallinna magistraadi kogus säilitatav pärgamentürik, milles paavsti saadik Modena Wilhelm annab teada Saksa-Rooma keisri Friedrich II määrusest kirikule tehtavate annetuste kohta. Samasse aega kuuluvad ka ajalooarhiivi vanim ürik kirikukümnise tasumise kohta aastast 1240 ning Eesti Ajaloomuuseumi kollektsioonis hoitav paavst Innocentius IV indulgents 1247. aastast. Meie mäluasutustes talletatavad kõige hilisemad pärgamendid on pärit 19. sajandi keskpaigast.
Pärgamentide digiteerimine hõlmas 4122 arhivaalilehe recto ja verso vaadete tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamist. Digitaalsed tagatiskoopiad on originaalidega samas suuruses (1:1), failid salvestati kompresseerimata tif-vormingusse, kujutise näidud on: 24bit sRGB IEC61966-2.1 värviprofiil, resolutsioon 300 dpi. Digikogus jälgitavad kasutuskoopiad võimaldavad laiendada juurdepääsu unikaalsele kultuuripärandile, tutvustada seda rahvusvahelises mastaabis ning maandada teabe kadumise riske originaaldokumentide võimaliku kahjustumise või hävimise korral.
Digiteerimistöid teostas Ennistuskoda Kanut ning projekti rahastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium infoühiskonna edendamise struktuurivahenditest.
Ajalooarhiivi preemia
Alates 2012. aasta algusest kuulub Rahvusarhiiv Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, kehtivad uus arhiiviseadus ja arhiivieeskiri.
Üleminekuga seoses on toimunud muudatusi ka rahvusarhiivi struktuuris, millest saate täpsema ülevaate Rahvusarhiivi veebist alajaotusest «Kes me oleme». Ajalooarhiiv jätkab kolme arhiivi põhifuntsiooni täitva osakonnaga — kogumis-, säilitus- ja kasutusosakonnaga.
10. jaanuar
| Ajalooarhiivi plaan (pdf) • 2005 • 2006 • 2007 • 2008 • 2009• 2010 • 2011 |
| Ajalooarhiivi aruanne (pdf) • 2004 • 2005 • 2006 • 2007 • 2008 • 2009• 2010 |
Uudiste arhiiv