Digitaalarhiivi arendamine

Rahvusarhiivi üheks tähtsamaks arendusülesandeks on digitaalarhiivi täisfunktsionaalsuses väljaarendamine ja töölerakendamine. Infoühiskonna arendamise struktuurifondide investeeringute vahendite rahastamisel toimub see järgmiste etappidena:

1. digitaalarhiivi dokumentide vastuvõtmise infosüsteemi loomine aastatel 2009-2010,
2. digitaalarhiivis säilitatava materjali pikaajalise säilitamise infosüsteemi loomine aastatel 2010-2011,
3. digitaalarhiivi juurdepääsu tagamise infosüstemi loomise aastatel 2012-2013.

2008. aastal valmis rahvusarhiivi digitaalarhiivi tarkvara esimene osa – universaalne arhiveerimismoodul (UAM). 2010. aastal loodi digitaalarhiivi vastuvõtumoodul ning tehnilise teatmestu moodul ning 2011. aastal digitaalarhiivi hoiumoodul. Digitaalarhiivi moodulid baseeruvad Briti tarkvarafirma Tessella poolt arendatud digitaalarhiivi tarkvaral Safety Deposit Box 4 (SDB4), mille on rahvusarhiivi jaoks kohandanud ja täiendanud Tieto Eesti AS.

23. mail 2008 sõlmisid rahvusarhiiv ja Tallinna Linnaarhiiv ühiste kavatsuste kokkuleppe koostöö tegemiseks digitaalarhiivi loomisel. Lepingu kohaselt osaleb Tallinna Linnaarhiiv rahvusarhiivi digitaalarhiivi lahenduste loomisel ning saab õiguse täies ulatuses digitaalarhiivi kasutada.

Digitaalarhiivinduse arendamisega on rahvusarhiivis tegeldud alates 1990. aastate lõpust, esialgu teoreetilisemalt, alates 2000. aastate keskpaigast praktiliselt. Detailne ülevaade digitaalarhiivinduse arengutest on kättesaadav dokumendis Digitaalarhiivindus Rahvusarhiivis 1999-2008.