Kes me oleme?

Rahvusarhiiv on arhiivinduse keskus Eestis. Rahvusarhiivi põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse.

Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega. Arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Vaata lisaks arhiivi

• struktuuripuud alates 2012 (struktuur kuni 2011)
• koosseisutabelit
• kõigi töötajate kontaktandmeid

Rahvusarhiivi keskus asub Tartu kesklinnas ajaloolises hoones J. Liivi 4.

Kuigi rahvusarhiiv on asutusena noor, ulatub Eesti rahvusliku arhiivisüsteemi rajamine Eesti Vabariigi algusaega. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana praegune ajalooarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv (lähemalt arhiivide ja arhiivinduse ajaloost Eestis: ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv). 1. jaanuarist 2012 kehtib arhiividele uus arhiiviseadus (loe lisaks tegevuse ülevaatest lk 7-14).

Rahvusarhiivi põhimääruse järgi tegutseb riigiarhivaari juures nõuandev kogu – nõukoda – struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. Alates 2012. aastast on nõukoja liikmeteks järgmised rahvusarhiivi teenistujad:

• Priit Pirsko – riigiarhivaar
• Indrek Kuuben – riigiarhivaari asetäitja, ajalooarhiivi direktor
• Toivo Jullinen – riigiarhivaari asetäitja, riigiarhiivi direktor
• Ivi Tomingas – filmiarhiivi direktor
• Lauri Leht – digitaalarhiivi direktor
• Tõnu Tannberg – teadus- ja publitseerimisbüroo direktor
• Jaak Koiduaru – haldusbüroo direktor
• Tiiu Kravtsev – riigiarhiivi kogumisosakonna juhataja
• Ruth Tiidor – ajalooarhiivi säilitusosakonna juhataja
• Hanno Vares – riigiarhivaari nõunik
• Pille Noodapera – riigiarhivaari nõunik
• Birgit Kibal – riigiarhivaari nõunik

Riigiarhivaari juures tegutseb teinegi nõuandev kogu – teadusnõukogu – teadus- ja publitseerimistegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel (vaata ka töökorda). Alates 2006. aastast kuuluvad teadusnõukogu koosseisu:

• Tõnu-Andrus Tannberg (esimees) – teadus- ja publitseerimisbüroo direktor
• Krista Aru – Eesti Rahva Muuseumi direktor 
• Indrek Kuuben – ajalooarhiivi direktor
• Ago Pajur – Tartu Ülikooli dotsent
• Priit Pirsko – riigiarhivaar
• Helina Tamman – teadus- ja publitseerimisbüroo nõunik, peatoimetaja
• Enn Tarvel – Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor
• Jaak Valge – rahvusarhiivi projektijuht

Vaata lisaks perioodiliste väljaannete toimetuskolleegiumide koosseise.