Konserveerimine

Konserveerimise eesmärk on rahvusarhiivi kultuuripärandi hoidmine, arhivaalides sisalduva info kasutatavuse ning arhivaalide säilimise tagamine. Konserveerimistööde läbiviimisel lähtutakse Euroopa Konservaator-Restauraatorite Organisatsioonide Konföderatsiooni E.C.C.O. eetikakoodeksist ning kasutatakse looduslikke materjale, mis vastavad pööratavuse printsiibile.

Rahvusarhiivis säilitatavaid paberarhivaale konserveeritakse riigiarhiivis ja ajalooarhiivis. Konserveerimise prioriteediks on suure kasutusintensiivsusega, aga ka väga halvas seisukorras materjalid, peamised tööd hõlmavad digiteeritavate arhivaalide ettevalmistust. Sõltudes ainese eripärast konserveeritakse ajalooarhiivis 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni pärit arhiiviainest: pärgamentürikuid, käsikirju, trükiseid, nahkköiteid, kaarte, graafilisi lehti ning pitsereid. Riigiarhiivis tegeletakse peamiselt 20. sajandist pärinevate ja sageli happelisel puidumassipaberil asuvate trükiste, käsikirjade, kaartide, kalkade ja samuti köidete konserveerimisega. Filmiarhiivis konserveeritakse fotosid, heli- ja filmilinte ning valmistatakse neid ette digiteerimiseks.

Asutuste nõustamiseks säilitamise küsimustes soovitame pöörduda kontaktide lehel toodud töötajate poole. Konserveerimistööde tellimiseks vajalik info on kättesaadav rubriigist Säilitusteenused.

• Konservaatorite tööruumid Tartus J. Liivi tänaval:

• Konservaatorite tööruumid Tallinnas Madara tänaval:

• Ajalooarhiivis on alates 2008. aastast läbi viidud kaartide ettevalmistamist digiteerimiseks (vaata ka digiteeritud kaartide andmebaasi):

• tindikorrosiooni stabiliseerimist alates 2005. aastast (vaata aruannet ja ettekannet):

• kinnistusregistrite ja -raamatute konserveerimist alates 2004. aastast:

Ülevaated varasematest tegevustest ja projektidest on leitavad rubriigist Projektid ja uuringud.