- Kes me oleme?
- Millega tegeleme?
- Meie töötajate kontaktid
- Dokumendiregister ja õigusaktid
- Arhiiviregister
- Arhiiviteenused
- Teabenõue
- Teated ja sündmused
- Rahvuskaaslaste programmi arhiiviprojektid
- Ekskursioonid ja töövisiidid
- Koostöö, partnerid ja viited
- 2010 - Arhiiv 90
- Töövõimalused
- Riigihanked
- Soovitused ja märkused
- Postilistiga liitumine
Millega tegeleme?
Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust.
Rahvusarhiivi ülesanne on:
- koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet
- pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist
- hoida kogusid heades säilitustingimustes
- juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel
- osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel
- võtta vastu digitaalarhivaale
Rahvusarhiivi kogud hõlmavad:
- 8,7 miljonit arhivaali (vanim 1240. aastast)
- enam kui 9 miljonit digitaalkujutist veebis (ca 1% kogudest, ca 93 000 arhivaali)
- 9,2 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1911. aastast)
- enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist)
- ligi 100 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest)
- teadaolevalt 2200 pitserit
- ca 1500 pärgamentdokumenti
Rahvusarhiivi kogusid saab nii arhiivide, sarjade ja arhivaalide pealkirjade kui ka suvaliste märksõnade järgi leida arhiivi infosüsteemi AIS vahendusel.
Lähemalt saab arhiivis tehtava, hoitava ja kasutatavaga tutvuda vastavalt teemale ja huvile, vaadates valdkondi kasutamine, kogumine, nõustamine, säilitamine ning digitaalarhiivindus.
Rahvusarhiivi tegevuse kohta saab lähemat teavet järgmistestki dokumentidest:
- Rahvusarhiivi 2011. aasta aruanne
- Rahvusarhiivi 2010. aasta aruanne
- Rahvusarhiivi 2009. aasta aruanne
- Rahvusarhiivi 2008. aasta aruanne
- Rahvusarhiivi 2007. aasta aruanne
- Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 2009-2010
- Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 2007-2008
- Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 2005-2006
- Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 2003-2004
- Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 2001-2002
- Rahvusarhiivi tegevuse ülevaade 1999-2000
Aastail 2000-2011 kuulus rahvusarhiivi tegevuste hulka ka tegevuslubade väljastamine arhiiviteenuse osutamiseks ja arhivaari kutseeksami läbiviimine. Tegevusluba on arhiiviteenuse dokument, mis annab isikule õiguse selles märgitud arhiiviteenuse osutamiseks (vaata tegevusloa omanike kontaktandmeid). Arhivaari kutseeksami läbinud isikule anti arhivaari kutsetunnistus, mis tõendab tema vastavust kutsenõuetele, 1998. a arhiiviseaduse järgi võis arhivaarina ja arhiiviinspektorina avalikus arhiivis töötada üksnes arhivaari kutsenõuetele vastav isik. Alates 2012. aastast kutseeksami korraldus muutub - arhivaari kutset hakatakse omistama kutseseaduse alusel. Aastate 2000-2011 lõikes saab arhivaari kutseeksami kohta täiendavat teavet järgmistest dokumentidest:
- kutseeksami programm
- kirjanduse loetelu
- kutsetunnistuse omanike nimekiri
- kutseeksami komisjoni koosseis
Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (International Council on Archives) liikmena soovitame tutvuda:
- arhivaari eetikakoodeksiga (vastu võetud Rahvusvahelise Arhiivinõukogu istungil 1996. aastal Pekingis),
- Arhiivinõukogu põhikirjaga (2007),
- Arhiivinõukogu deklaratsiooniga (2010).
Rahvusarhiivi eelarve ja ametnike palgaandmed on järgmised:
- Rahvusarhiivi 2012. aasta eelarve
- Rahvusarhiivi 2011. aasta eelarve
- Rahvusarhiivi 2010. aasta eelarve
- Ametnike palgaandmed 2011. aastal
- Ametnike palgaandmed 2010. aastal