Tuna bibliograafia

A

Aarma, Liivi
Tallinna ja Pärnu eraraamatukogud 18. sajandil. – Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. (Tallinna ja Pärnu eraraamatukogud 18. sajandil.) Bearbeitet von Raimo Pullat. Estopol. Tallinn, 2009. 160 lk. 2010, nr. 1, lk. 140–143.

Adamson, Andres
Täienduseks Ivar Leimusele ja Inna Põltsam-Jürjole. 2009, nr. 4, lk. 78–83.

Alapuro, Risto
Ambitsioonikas terviktõlgendus Eesti suure murrangu kohta. – Rein Ruutsoo. Civil Society and Nation Building in Estonia and the Baltic States: Impact of Traditions on Mobilization and Transition 1986–2000 – Historical and Sociological Study. – Acta Universitatis Lapponiensis, 49. Lapin Yliopisto, Rovaniemi, 2002. Tõlkinud A[ndres] L[angemets]. 434 lk. 2004, nr. 1, lk. 133–134.

Alliksaar, Artur
Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile. 2004, nr. 3, lk. 83–85.

Andersen, Jens Peder
Eesti sõja-aastal 1917. Taani keelest tõlkinud Vello Helk. 2006, nr. 4, lk. 86–94.

Annist, Sirje
Ajaloomuuseumi protsess 1945.–46. aastal. 2002, nr. 3, lk. 40–57.
Kuidas parandada elu Eestis – 1943. a. variant. 2006, nr. 3, lk. 72–88.

Annuk, Eve
“Mul oli nii palju tahet kirjutada…”: Ilmi Kollast ja tema kirjadest. Ilmi Kolla viis kirja aastatest 1951–1954. 2007, nr. 3, lk. 117–130.

Annus, Amar
Paabeli Marduk ja Hammurapi. 2001, nr. 3, lk. 9–19.

Annus, Paavo
Esineja esimeselt eestikeelselt heliplaadilt. 2001, nr. 3, lk. 148–150.
Kultuurarhiiv kõneleb eksiilist. 2006, nr. 2, lk. 150–155.

Annus, Taavi
Raamat avaliku halduse ajaloost Eestis. – Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918–1998. Tallinn. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999, 143 lk. 1999, nr. 3, lk. 150.

Ant, Jüri
August Mälgu kiri peaministrile. Detsember 1939. 2002, nr. 1, lk. 56–63.
Imepärane lähiajalugu. 1998, nr. 1, lk. 123–128.
Kirjad presidendile aastaist 1939–1940. 2000, nr. 3, lk. 56–61.
Vaikida on tõesti võimatu. – Võimatu vaikida I. Autor-koostaja Hilda Sabbo. Tallinn, 1996, 840 lk.; Võimatu vaikida II. Autor-koostaja Hilda Sabbo. Tallinn, 1996, 489 lk.; Võimatu vaikida. Eesti inventuur III. Autorkoostaja Hilda Sabbo. Tallinn, 1998, 818 lk. 1999, nr. 2, lk. 145–149.

Arjakas, Küllo
1941. aasta augusti lõpupäevad Tallinnas – kaasaegse pilgu läbi. 2005, nr. 3, lk. 84–88.
Karl Laane päevikud. 2007, nr. 2, lk. 91–101, nr. 3, lk. 87–98.
Kaasaegse päevik Eesti Vabadussõja algusperioodist. 2011, nr. 3, lk. 99–108.

Aru, Krista
Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes. 2006, nr. 1, lk. 116–128.

Arukaevu, Jaanus
Uus katse hinnata Ado Grenzsteini rolli Eesti ajaloos. - Ajaloo Instituudis 28. jaanuaril 1999 toimunud seminari ettekanded ja arutelu. Seminaril osalesid: Krista Aru, Jaanus Arukaevu, Ea Jansen, Toomas Karjahärm, Jaan Undusk. 1999, nr. 2, lk. 111–125.

Arumäe, Heino
Baasidelepingu eelmäng. 2001, nr. 4, lk. 23–31; 2002, nr. 1, lk. 37–49.
Eduard Laamani päevik lähiajaloo allikana. 2000, nr. 1, lk. 19–31, nr. 2, lk. 131–142, nr. 3, lk. 37–41, nr. 4, lk. 65–74.
Erkki Tuomioja eesti suurmehest Jaan Tõnissonist. – Erkki Tuomioja. Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus. Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits ja Katrin Kurmiste. Varrak, Tallinn, 2010, 334 lk. 2011, nr. 2, lk. 144–152. 
Estofiil Urho Kaleva Kekkonenist nii ja teisiti. – Urho Kekkonen. Tamminiemi. Tõlkinud Elle Anupõld. Argo, Tallinn, 2005, 125 lk.; Pekka Hyvärinen. Konsultant Hannu Rautkallio. Soome mees. Urho Kekkose elu. Tõlkinud Tauno Vahter. Tänapäev, Tallinn, 2006, 352 lk.; Pekka Lilja ja Kulle Raig. Urho Kekkonen ja Eesti. Tõlkinud Ene Kaaber. Tallinn, 2007, 260 lk. 2007, nr. 4, lk. 132–137.
Jaan ja Ilmar Tõnissoni välispoliitilistest tõekspidamistest Teise maailmasõja eel. 2003, nr. 3, lk. 35–63.
Kaks Konstantin Pätsi kirja Vabadussõja päevilt. 2010, nr. 1, lk. 90–100.
Karikatuur kui omanäoline ajalooallikas. – Eero Medijainen. Maailm prowintsionu peeglis. Rahvusvahelised suhted ja Eesti välispoliitika karikatuuridel 1918–1940. Kleio 1998. 1999, nr. 2, lk. 142–144.
Mida uskuda? – Erkki Hautamäki. Suomi myrskyn silmässa. Marsalkka C. G. E. Mannerheimin kansion S-32 salaiset asiakirjat vuosilta 1932–1949. Osa 1. 1932–1940. Helsinki, 2005. 342 lk. 2006, nr. 1, lk. 139–143.
Mis peitus seitsme luku taga? – Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. I ja II köide. Ilmamaa, Tartu, 2006. 508 ja 496 lk. 2007, nr. 1, lk. 129–135.
President Konstantin Pätsi abipalve Saksa valitsusele. 2000, nr. 3, lk. 62–64.
Professor Lauri Kettuneni missioon Eestisse Talvesõja ajal. 2007, nr. 4, lk. 52–70.
Sõjaliste lepingute kavad Soome, Balti riikide ja Poola vahel aastaist 1920–1922. 1998, nr. 1, lk. 24–31.
Vabariigi lapse pilguga. – Hellar Grabbi. Vabariigi laps. Mälestuslikud esseed. Ilmamaa, Tartu, 2008. 380 lk. 2009, nr. 2, lk. 141–144.
Vahur Made. Eesti ja Rahvasteliit. – Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 3. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu, 1999, 265 lk. 1999, nr. 3, lk. 146–149.
Viimane sõna MRP tähenduse ja retseptsiooni uurimisel. – Jan Lipinsky. Das Geheime Zusatzprotokoll zum deutsch-sowjetischen Nichtangriffsvertrag vom 23. August 1939 und seine Entstehnungs- und Rezeptionsgeschichte von 1939 bis 1999. Europäische Hochschulschriften. Reihe III. Geschichte und ihre Hilfswissenschaften. Bd. 991. Peter Lang. Europäischer Verlag der Wisswnschaften. Frankfurt am Main, 2004. 657 lk. 2005, nr. 2, lk. 134–142.
Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939. 2006, nr. 1, lk. 52–71.
Ääremärkusi Vares-Barbaruse valitsuse asjus. – Aarne Ruben. Vares-Barbaruse valitsus. SE&JS. Tallinn, 2001. 248 lk. 2002, nr. 1, lk. 133–137.
Ühist ja erinevat Eesti ja Soome välispoliitikas iseseisvuse algusaastatel. I. 2011, nr. 3, lk. 34–50; II. 2011, nr. 4, lk. 17–32.
Üks vägagi piinlik lugu. – Martti Turtola. Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940. Soome keelest tõlkinud Maimu Berg. Tänapäev, Tallinn, 2008. 296 lk. 2008, nr. 4, lk. 127–134.
Graf, Mati, Raudkivi, Priit. Soomlaste oma Eesti ajalugu. – Seppo Zetterberg. Viron historia. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1118. Helsinki, 2007. 810 lk. 2008, nr. 1, lk. 129–135.

Asmer, Vilve
Fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi fotokogust. 1999, nr. 2, lk. 42–47.
Kirjastaja ja piltnik Carl Sarap. Carl Sarapi kaheksa kirja Friedebert Tuglasele. 2008, nr. 4, lk. 109–118.

Aunap, Raivo
Pae, Taavi. Ühest 1855. aastal ilmunud osalt eestikeelsest kaardist. 2010, nr. 1, lk. 45–54.

Averintsev, Sergei
Ajalugu ja mõistmine. Vene keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 1999, nr. 2, lk. 4–7.

B

Bambals, Ainars.
Läti elanikud NSVL SARK filterlaagrites 1944–1948 (allikate ülevaade). Läti keelest tõlkinud Enn Tarvel. 2011, nr. 1, lk. 60–70.

Beier, Priidu
Missioonitundega ajaloolane. – Sergei Stadnikov. Vana-Egiptuse kultuurilugu. Kodutrükk, Tallinn, 1998, 460 lk. 1999, nr. 3, lk. 141–145.

Berendsen, Veiko;
Küng, Enn; Maiste, Margus. Tartu rahvastik 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul. 2010, nr. 1, lk. 29–44.

Beyer, Jürgen
Jürgen ja "igavene juut". Elav pühak saab surematuks. Saksa keelest tõlkinud Vahur Aabrams. 2009, nr. 2, lk. 28–38.

Boockmann, Hartmut
Mälestusmärgid. 19. sajandi utoopia. Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver. 2005, nr. 4, lk. 4–14.

Brüggemann, Karsten
Rahvusliku vaenlasekuju demontaažist ehk Carl Schirren kui Eesti iseseisvuse rajaja? Märkusi Jaan Unduski "metahistooriliste žestide" kohta. Saksa keelest tõlkinud Indrek Jürjo. 2002, nr. 3, lk. 93–98.

Burckhardt, Titus
Male sümbolism. Saksa keelest tõlkinud Haljand Udam. 2002, nr. 1, lk. 4–8.

Burke, Peter
Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus. Inglise keelest tõlkinud Ainiki Väljataga. 2004, nr. 4, lk. 102–117.

Buxhoeveden, Volker von ja Buxhoeveden-Reuter, Christina von
Piiskop Albert – ajalooline tegelane ja isiksus. Saksa keelest tõlkinud Anne Lange. 2001, nr. 4, lk. 139–143.

C

Crügerus, Christianus
Dominis Consulibus ut et toti ordini Senatorio scripsi. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding. 2001, nr. 1, lk. 14–16.

D

Davõdov, Ilja
Vladimir Uljanovi (Lenini) allkirjaga dokument 16. novembrist 1917 Narva Linnavalitsuse arhiivifondis. 2008, nr. 1, lk. 76–84.

Deemant, Kaupo
Kaks dokumenti Nõukogude koloniaalmajanduse algusaegadest ENSVs. 2000, nr. 1, lk. 83.
Kuidas koolinoored tähistasid vabariigi aastapäeva 24. veebruaril 1941. 2004, nr. 1, lk. 84–87.
Relvade peitmisest 1940. aastal. 1999, nr. 4, lk. 40–46.
Sõdurikiri jaanuarist 1919. Isiklikust arhiivist. 1999, nr. 1, lk. 68–69.

Dugin, Aleksandr
Kaks humanismi: minimalistlik ja maksimalistlik inimesekäsitlus. Vene keelest tõlkinud Haljand Udam. 2001, nr. 1, lk. 95–104.

E

Eelsalu, Heino
Koostaja järelehüüe sariväljaandele Rara et archivalia astronomica in Estonia. 1998, nr. 1, lk. 153–155.

Eintrei , Julius
Tsaari soldati mälestusi. 2001, nr. 4, lk. 119–125.

Eliade, Mircea
Religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlustunne. Prantsuse keelest tõlkinud Haljand Udam. 2001, nr. 4, lk. 4–12.

Espak, Peeter;
Sazonov Vladimir. Orja vabaksostmine Assüürias: kiilkirjatahvel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumist. 2010, nr. 2, lk. 83–88.

F

Fambrini, Alessandro
Ola Hansson ja Georg Brandes: Märkusi esimese Nietzsche retseptsiooni kohta. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 2006, nr. 4, lk. 25–38.

Feest, David
Kohustuslik tekst Nõukogude Eesti ajaloo uurijatele. – Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, Tallinn, 2002. 719 lk. Saksa keelest tõlkinud Kaarel Vanamölder. 2003, nr. 4, lk. 148–149.
Mait Metsanurga kiri Eduard Pällile. 2003, nr. 1, lk. 76–86.

Feith, Johan A.
Muller, Samuel; Fruin, Robert. Arhiivide korraldamise ja kirjeldamise käsiraamat. Inglise keelest tõlkinud Anne Lange. 1998, nr. 1, lk. 91–105; 1999, nr. 1, lk. 109–121, nr. 2, lk. 73–87, nr. 3, lk. 117–124, nr. 4, lk. 115–120; 2000, nr. 1, lk. 124–132, nr. 3, lk. 113–121, nr. 4, lk. 97–107; 2001, nr. 1, lk. 49–53, nr. 2, lk. 132–139, nr. 3, lk. 107–114.

Fetscher, Iring
Alexandre Kojève – Stalini Hegel? Saksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mart Kivimäe. 1998, nr. 1, lk. 50–60.

Freyer, Hans
Sotsiaalne tervik ja indiviidi vabadus industriaalajastul. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 2002, nr. 4, lk. 4–15.

Fruin, Robert
Muller, Samuel; Feith, Johan A. Arhiivide korraldamise ja kirjeldamise käsiraamat. Inglise keelest tõlkinud Anne Lange. 1998, nr. 1, lk. 91–105; 1999, nr. 1, lk. 109–121, nr. 2, lk. 73–87, nr. 3, lk. 117–124, nr. 4, lk. 115–120; 2000, nr. 1, lk. 124–132, nr. 3, lk. 113–121, nr. 4, lk. 97–107; 2001, nr. 1, lk. 49–53, nr. 2, lk. 132–139, nr. 3, lk. 107–114.

G

Ginzburg, Carlo
Ajalugu, retoorika, tõendus. Inglise keelest tõlkinud Erkki Sivonen. Toimetanud Marek Tamm. 2003, nr. 4, lk. 100–118.

Grabbi, Hellar
Ema mälestused. Ella Grabbi mälestusi. (Üles kirjutanud ja kommenteerinud Hellar Grabbi). 2008, nr. 1, lk. 85–105.
Murnikov. Mälestuskatkend. 2007, nr. 1, lk. 104–109.
Norilski nullpiketti trotsides. 2005, nr. 4, lk. 94–101.
Pätsi kiri Soome saadikule juulis 1940. 2005, nr. 1, lk. 88–92.

Graf, Mati
Arumäe, Heino; Raudkivi, Priit. Soomlaste oma Eesti ajalugu. – Seppo Zetterberg. Viron historia. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1118. Helsinki, 2007. 810 lk. 2008, nr. 1, lk. 129–135.

Gross, Juhan.
Mälestusi Tartu suvesõjast 1941. Inglise keelest tõlkinud ja kommenteerinud Andres Tõnisson. 2011, nr. 2, lk. 109–117.

Grubbström, Ann
Hedin, Sigrid; Markus, Felicia. Rootslaste asuala Eestis läbi kaheksa aastasaja – Uppsala ülikooli interdistsiplinaarne teadusprojekt. Rootsi keelest tõlkinud Enn Küng. 1999, nr. 4, lk. 153–155.

Guénon, René
Sanātana dharma. Prantsuse keelest tõlkinud Haljand Udam. 2004, nr. 1, lk. 4–9.

Gutman, Kerli
Kultuuripoliitika põhimõtete uuendamine ENSV Riiklikus Kultuurikomitees (välissuhtluse näitel). 2009, nr. 4. lk. 67–77.

H

Haabsaar, Enn
Vene superetnose reliktfaas. 1999, nr. 2, lk. 95–103.

Haak, Arvi
Seminar hilisrauaaja võimukeskustest Läänemere idakaldal. 2008, nr. 3, lk. 150–151.

Hartog, François
Ajaloo leiutamine: ühe mõiste eellugu Homerosest Herodotoseni. Inglise keelest tõlkinud Erkki Sivonen, toimetanud Marek Tamm. 2004, nr. 2, lk. 106–113.

Hedin, Sigrid; Grubbström, Ann; Markus, Felicia
Rootslaste asuala Eestis läbi kaheksa aastasaja – Uppsala ülikooli interdistsiplinaarne teadusprojekt. Rootsi keelest tõlkinud Enn Küng. 1999, nr. 4, lk. 153–155.

Hein, Ants
2001. aasta Eesti ajalookirjanduse preemia Enn Küngile. 2002, nr. 3, lk. 142–143.

Helk, Vello
Arhivaaride koostöö üle Läänemere. Paul Johanseni kirjadest Svend Aakjærile. 2001, nr. 4, lk. 92–108.
Avatud vaimu ja laiema haardega. – Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised – Acta et Commentiones Archivi Historici Estoniae, nr. 8 (15). Eesti Ajalooarhiiv. Tartu, 2002. 238 lk. 2002, nr. 3, lk. 132–135.
Arvo Tering – 50. 1999, nr. 2, lk. 159.
Eesti stalinismi haardes. – Eesti aastatel 1940–1953. Sovetiseerumise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Koostanud Tõnu Tannberg (Eesti Ajalooarhiivi toimetised. Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae 15 (22)). Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2007. 508 lk. 2008, nr. 3, lk. 138–141.
Eesti vanimatest raamatutest. – Eesti vanimad raamatud Tallinnas / Die ältesten estnischen Bücher in Tallinn (Reval). Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv. Tallinn, 2000. 232 lk. 2001, nr. 3, lk. 126–128.
ESTICA-trükised Kopenhaagenis ja mujal. 2000, nr. 2, lk. 61–71.
Haridusreisid reformatsioonist valgustusajastuni. – Arvo Tering. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2008. 831 lk. 2008, nr. 4, lk. 119–123.
Hävitajad või rahvakaitsjad? – Hävitajad. Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954. Dokumentide kogumik. Koostanud Tiit Noormets ja Valdur Ohmann (Ad Fontes 15). Riigiarhiiv, Tallinn, 2006. 325 lk.
Pearu Kuusk. Nõukogude võimu lahingud Eesti vastupanuliikumisega. Banditismivastase Võitluse Osakond aastail 1944–1947. Tartu Ülikool. Eesti ajaloo õppetool, Tartu, 2007. 210 lk. 2007, nr. 4, lk. 123–127.
Moodsa diplomaatia hällilugu. – Margus Laidre. Sõnumitooja või salakuulaja? Nüüdisaegse diplomaatia lätteid 1454–1725. Varrak, Tallinn, 2003. 552 lk. 2004, nr. 3, lk. 132–135.
Pagulastudengist Taani arhivaariks. 2002, nr. 3, lk. 117–132, nr. 4, lk. 118–131; 2003, nr. 1, lk. 134–145, nr. 2, lk. 118–130, nr. 3, lk. 116–130, nr. 4, lk. 123–138; 2004, nr. 1, lk. 109–121, nr. 2, lk. 118–129, nr. 3, lk. 118–131, nr. 4, lk. 141–150; 2005, nr. 1, lk. 116–126, nr. 2, lk. 116–129, nr. 3, lk. 133–141.
Punane terror Saaremaal 1941. aastal. – Endel Püüa. Punane terror Saaremaal 1941. aastal. (Saaremaa Muuseumi toimetised 3). Kuressaare, 2006, 180 lk. 2007, nr. 1, lk. 127–129.
Reisikirjeldus Eestist 1592. a. 2002, nr. 2, lk. 59–63.
Saaremaa järjekordne suurpanus. – Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Toimetanud Kärt Jänes-Kapp (ajalugu, usk ja kirik, tervishoid ja arstiabi), Enn Randma (arhitektuur, haridus, saarlased väljaspool Eestit), Malle Soosaar (majandus). Koolibri, Tallinn, 2007. 1136 lk. 2008, nr. 2, lk. 147–153.
Taani kuninga saatkonna Moskva-reis läbi Eesti 1578. aastal. 2001, nr. 2, lk. 24–30.
Taani mõisavalitseja elamusi 1917. ja 1918. aasta Eestis. 2006, nr. 4, lk. 85.
Vaimu ja võimu ilminguid ning seoseid Rootsi ajal. – Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. II. Koostanud Enn Küng. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised – Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae, nr. 12 (19). Eesti Ajalooarhiiv. Tartu, 2006. 424 lk. 2006, nr. 3, lk. 142–145.
Vana kroonika uues eestikeelses kuues. – Christian Kelch: Liivimaa ajalugu. Tõlkinud Ivar Leimus. Toimetanud Kai Tafenau, Helina Tamman, kaane kujundanud Aage Raud, registrid koostanud Olavi Teppan. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2004. 522 lk. 2005, nr. 1, lk. 127–130.
Vello Salo 80. 2005, nr. 4, lk. 149–151.
Ühe taanlase elamusi 1905. aasta revolutsiooni keerises Läänemaal 1905. 2005, nr. 4, lk. 70–81.

Hellerma, Kärt
Ajalookonverents “Pirita klooster 600”. 2007, nr. 3, lk. 142.

Helme, Peeter
Ajalugu, kirjandus ja ajalookirjandus. 2009, nr. 4, lk. 2–4.

Helme, Rein
Malle Salupere tõeotsingud. – Malle Salupere. Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. Tartu, 1998, 422 lk, ill. 2001, nr. 3, lk. 129–131.
Tarto maa rahwa Näddali-Leht uuesti lugejate ees. – Tõnu Tannberg (koostaja). Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Uurimusi ja allikmaterjale. Eesti Ajalooarhiiv. Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu, 1998, 372 lehekülge, illustratsioonid, registrid, lisamapp quasi-faksiimilekoopiatega. 1999, nr. 1, lk. 147–149.

Hiio, Toomas
Ida-Euroopa 20. sajandi ajalooga tegelemisest väljaspool akadeemilist kogukonda. 2010, nr. 4, lk. 136–147.
Korpusepoistest. – Tiit Noormets, Toe Nõmm, Hanno Ojalo, Olev Raidla, Reigo Rosenthal, Tõnis Taavet, Mati Õun. Korpusepoisid. Koostanud Hanno Ojalo. Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts ja Sentinel, Tallinn, 2007. 254 lk. 2008, nr. 2, lk. 140–146.
Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost. 2010, nr. 4, lk. 2–7.

Hilger, Gustav
Moskva, 1939. aasta september. Avaldamiseks ettevalmistanud Erich Kaup. 2000, nr. 3, lk. 42–55.

Hinrikus, Rutt
Aino Suits 1941. aastal. 2010, nr. 4, lk. 111–120.
Hugo Salasoo 100. 2002, nr. 1, lk. 155.
Jaan Roos 1905. aastast. 2005, nr. 2, lk. 106–115.
Karl Ristikivi kirjad Otto Aleksander Webermannile. 1999, nr. 3, lk. 94–104.
Oskar Looritsa kirjad Hugo Salasoole. 2003, nr. 1, lk. 104–110.
Otto Aleksander Webermanni kirjad Karl Ristikivile. 2000, nr. 4, lk. 117–129.

Hovi, Kalervo
Akadeemik Eino Jutikkala suri 99aastaselt. Soome keelest tõlkinud Andres Langemets. 2007, nr. 2, lk. 148–149.
Eesti iseseisvuse peegeldumine Tallinna restoranikultuuris. Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. 2003, nr. 2, lk. 44–47.
Göring ja Soome Talvesõda. Soome keelest tõlkinud Johann Langemets. 2006, nr. 1, lk. 72–79.
Kuidas Tallinna restoranides söödi ja joodi maailmasõdade vahel? Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. 2003, nr. 4, lk. 15–20.
Palju uut teavet, kuid mitte selgitust Baltikumi saatuse kohta. – Magnus Ilmjärv. Silent Submission. Formation of Foreign Policy of Estonia, Latvia and Lithuania. Period Mid-1920's to Annexatioan in 1940. Studia baltica stockholmiensia 34. Tallinn, 2004, 592 lk. Soome keelest tõlkinud Johann Langemets. 2004, nr. 4, lk. 157–159.
Tartlaste suurteose ajalises lõpp-punktis. – Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Autorid: Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. Tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Õpetatud Eesti Selts, Ilmamaa, Tartu, 2005 – 463 lk. Soome keelest tõlkinud Andres Langemets. 2007, nr. 2, lk. 125–128. 

Hämäläinen, Mariliis.
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee nomenklatuur 1940–1953. 2011, nr. 1, lk. 71–84.

I

Idvand, Kalju
Bakalaureusetöö Pärnu Linnaarhiivi ajaloost. – 12. juunil 1998 kaitses Kati Kasemets Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonnas bakalaureusetööd teemal “Pärnu Linnaarhiiv 1918–1940. Dokumente ja materjale”. 1999, nr. 1, lk. 157.

Iggers, Georg G.
Ajalooline mõtlemine XIX sajandil. Mõtisklusi sünteesist. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 2001, nr. 1, lk. 4–11.

Ilves, Toomas Hendrik
Vabariigi Presidendi kõne Rahvusarhiivi teaduskonverentsil 23. novembril 2007. 2008, nr. 1, lk. 2–5.

J

Jaanson, Kaido
Algus ehk see nõndanimetatud Esimene vene revolutsioon. Skits. 2005, nr. 1, lk. 44–77.
Eestlane Aleksander Kesküla ja Berliin: avang (september 1914 – mai 1915). 2004, nr. 1, lk. 12–38.
Eestlased Rootsi salapolitsei valvsa silma all Esimese maailmasõja ajal. 2003, nr. 1, lk. 19–31.
Mis juhtus 1905. aasta 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku? 2005, nr. 4, lk. 35–51.
Sõbrad. Vähemlane Otto Sternbeck ja enamlane Aleksander Kesküla 1905. 2007, nr. 2, lk. 28–41.
Veel Eesti Vabariigi ajaloo periodiseerimisest. Pilk Läänemerelt. 2004, nr. 2, lk. 130–132.

Jansen, Ea
“Baltlus”, baltisakslased, eestlased. I–II. 2005, nr. 2, lk. 35–44; nr. 3, lk. 31–42.
Oma ajastu peatunnistaja. – Indrek Jürjo. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Riigiarhiiv, Tallinn, 2004. 556 lk. 2005, nr. 2, lk. 130–134.
Tagasi ajalukku. 2003, nr. 2, lk. 131–136.
Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. 1998, nr. 1, lk. 147–150.
Tsaristlik tsensuur ja eesti ajakirjandus venestamisajal (1880.–1890. aastad). 2000, nr. 2, lk. 42–60.

Jansons, Ritvars. NSV Liiidu võitlus kapitalistlike riikide ideoloogilise diversiooni vastu. Läti keelest tõlkinud Enn Tarvel. 2011, nr. 4, lk. 97–101.

Jonker, Agnes E. M.
Makrohindamine Hollandis. Esimesed tööaastad: 1991–2001. Hollandi keelest tõlkinud Riita-Ilona Märka, saatesõna Tiit Arumäe (lk. 154). 2003, nr. 4, lk. 150–153.

Juurvee, Ivo
Briti Sideluure Eesti kommunistide vastu. 2011, nr. 4, lk. 111–113.
Kaitsepolitsei poisipõlv. – Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda pärast rahu. Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924. SE&JS. Tallinn, 2010, 864 lk. 2010, nr. 4, lk. 121–124.
KGB, Stasi ja Eesti luureajalugu. 2008, nr. 2, lk. 32–53.
Rahvusvaheline ajalookonverents Riias: Okupatsioonirežiimid Balti riikides 1940–1990. 2009, nr. 1, lk. 152–154.
Stasi toimik Eesti NSV kohta aastast 1989. 2009, nr. 3, lk. 101–106.

Järvelaid, Peeter
Akadeemilise biograafia kirjutamise metoodikast. 2002, nr. 2, lk. 146–148.
Pärnu mehe Carl Gustav Jochmanni (1789–1830) tegu. – Carl Gustav Jochmann. Gesammelte Schriften, Bd. 1: Über die Sprache. C. Winter Universitätsverlag, Heidelberg, 1998, 298 lk. 2002, nr. 4, lk. 157.
Rektor Gustav Ewers 19. sajandi alguse Tartu kultuuriruumis. – Lea Leppik. Rektor Ewers. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2001, 351 lk. 2002, nr. 2, lk. 132–140.

Jürjo, Indrek
Ajaloonäitus Saksamaal, mis suleti skandaaliga. 2000, nr. 1, lk. 154–158.
Antikommunistlik vastupanupotentsiaal Baltikumis USA luure vaatevinklist. 2002, nr. 1, lk. 95–101.
Doktoriväitekiri luteriusu kiriku saatusaastatest Eestis. – Riho Altnurme.
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja Nõukogude riik 1944–1949. (Dissertationes Theologiae Universitatis Tartuensis 5). Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, 325 lk. 2001, nr. 3, lk. 131–138.
Eesti NSV KGB esimese (välisluure) osakonna uued tööplaanid pagulusega perestroilistel aegadel. 1999, nr. 2, lk. 104–110.
Eesti valgustusajastu pildientsüklopeedia. – Johann Christoph Brotze. Estonica. Koostanud Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat, Ants Viires. Tallinn, Estopol OÜ, 2006. 619 lk. 2007, nr. 2, lk. 135–136.
Esinduslik teos Baltimaade kultuuriloost varasel uusajal. – Kulturgeschichte der baltischen Länder in der Frühen Neuzeit. Mit einem Ausblick in die Moderne. Herausgegeben von Klaus Garber und Martin Klöker. Max Niemeyer Verlag, Tübingen, 2003, 596. lk. 2004, nr. 4, lk. 151–154.
Kes on valgustusliku pamfleti „Kirjad Tallinna kohta” autor? 2009, nr. 4, lk. 41–49.
Käsiraamat Eesti valitsemisest 18. sajandil. – Mati Laur. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783). Tartu, Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, 287 lk. 2000, nr. 4, lk. 145–148.
Ludwig August krahv Mellin kui talurahva sõber ja estofiil. 2003, nr. 4, lk. 50–66.
Magistriväitekiri katoliku kiriku märtrist Eestis. 2000, nr. 2, lk. 156–158.
Novaatorlik uurimus baltisaksa aadli sotsiaalajaloost. – Heide W. Whelan, Adapting to Modernity: Family, Caste and Capitalism among the Baltic German Nobility. Köln, Weimar, Wien: Böhlau, 1999 (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart, Band 22), 387 lk. 1999, nr. 4, lk. 148–151.
Raamatukaubandus Tallinnas valgustussajandil. 2000, nr. 2, lk. 21–41.
Rahva reageeringud Stalini surmale KGB andmetel. 1998, nr. 1, lk. 40–49.
Soome turistid Tallinnas Gorbatšovi kuiva seaduse aastail. 2002, nr. 4, lk. 81–85.
Teatmeteos NKVD ja KGB struktuurist. – Lubjanka. VČK-OGPU-NKVD-NKGB-MGB-MVD-KGB 1917–1960. Spravočnik. Koostajad A. I. Kokurin ja N. V. Petrov, teaduslik toimetaja R. G. Pihoja. Moskva, 1997 (“Rossija, XX vek. Dokumenty”), 352 lk. 1998, nr. 1, lk. 144–146.
Valgustussajandi Tartu õpetlase kirjakogu regestid. – Briefe an den livländischen Historiographen Friedrich Konrad Gadebusch (1719–1788). Regesten. Bearbeitet von Friedrich von Keußler (†). Herausgegeben, eingeleitet und mit Registern versehen von Christina Kupffer und Peter Wörster. Verlag Herder-Institut, Marburg, 1998, 322 lk. 1999, nr. 1, lk. 146–147.
Vastuseks Ann Marksoo artiklile. 2000, nr. 4, lk. 156–159.
Väärtuslikke lisandusi Balti kultuuriloole. – Buch und Bildung im Baltikum. Festschrift für Paul Kaegbein zum 80. Geburtstag. Heinrich Bosse, Otto-Heinrich Elias, Robert Schweitzer (Hg.). Lit Verlag, Münster, 2005, 668 lk. 2006, nr. 4, lk. 142–144.
Väärtuslikke uurimusi varauusaegse Baltikumi ja Rootsi kultuuriloost. – Ajalookirjutaja aeg. Aetas historicorum. Koostanud Piret Lotman (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, nr. 11). Tallinn, 2008, 247 lk. 2009, nr. 1, lk. 142–143.
Kasekamp, Andres; Kõiv, Mait. Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2006. 2007, nr. 2, lk. 139–141.
Kuuben, Indrek; Laur, Mati; Tarkiainen, Kari. Üheteistkümnes Eesti ajalookirjanduse aastaauhind. 2006, nr. 2, lk. 148–149.
Pillak, Peep. Eesti arhiivindus Euroopa kontekstis. 2005, nr. 4, lk. 147–148.

Jürjo, Inna 
Kasekamp, Andres; Leete, Art. Eesti ajalookirjanduse külluslik aasta. 2011, nr. 3, lk. 146–148.

K

Kaalep, Ain
Kaks luuletust 1946. aasta novembrist. 2006, nr. 3, lk. 4–7.

Kaasik, Peeter
Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSV-s kontroll-filterlaager nr. 0316 näitel. 2010, nr. 4, lk. 24–36.
Psühhiaatrilise sundravi kuritarvitamisest Nõukogude Liidus. 2011, nr. 4, lk. 79–96.

Kádár, György
Bartóki ja Kodály elutööst kultuurivallutuste valguses. Sissevaateid keskeuroopluse ja selle kultuuriloo võrdlevasse uurimisse massikultuuri ajastul. Soomekeelsest käsikirjast lühendatult tõlkinud A[ndres] Langemets. 2002, nr. 3, lk. 4–17.

Kaju, Katre
Kirjad riigikantslerile. – Letters from Sir James Spens and Jan Rutgers. Edited by Arne Jönsson. (The Works and Correspondence of Axel Oxenstierna edited by The Royal Swedish Academy of Letters, History and Antiquities in co-operation with The Swedish National Archives, 2: 13). Stockholm, 2007. 643 lk. 2008, nr. 3, lk. 128–129.

Kala, Tiina
16. sajandi perekonnatüli. 2002, nr. 3, lk. 18–27.
Ajaloolane ja allikas. 2000, nr. 3, lk. 158–159.
Bulla confraternitatis. Paavst Innocentius VIII bulla Tallinna piiskopile uue vennaskonna asutamiseks. 1999, nr. 1, lk. 4–7.
Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2009. 2010, nr. 3, lk. 149–150.
Järva foogti Hinrich von Thüleni kiri Johann Selhorstile. 2003, nr. 1, lk. 53–55.
Keeled ja nende kõnelejad keskaegses Tallinnas: edenemine või taandareng? 2004, nr. 2, lk. 8–22.
Keskaegse Tallinna väikekorporatsioonid ja nende usuelu normatiivsed vormid. 2010, nr. 2, lk. 6–24.
Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad. 2007, nr. 3, lk. 10–26.
Käsikiri ja uurijad. “Liber Census Daniae” ja/või “Codex ex-Holmiensis”? 2005, nr. 1, lk. 22–31.
Paavstiarhiiv ja Eesti ajalugu. 2001, nr. 3, lk. 146–148.
Ristimine paganate ja kristlaste pilgu läbi. 2006, nr. 3, lk. 8–26.
Unustatud katkendid. Cm 25 Tallinna Linnaarhiivis. 2000, nr. 1, lk. 15–18.
Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. 2009, nr. 1, lk. 29–38.
Küng, Enn. Ladinakeelne juhuluuletus Narvast 1652. aastast. 1999, nr. 2, lk. 8–11.

Kaljundi, Jevgeni
Kaheksakümmend aastat valget liikumist. 2000, nr. 1, lk. 152.
Kas kataloog? – Anton Weiss-Wendt. Must-valge linn. Schwarz-weisse Stadt. Vana-Narva fotoajalugu. Fotogeschichte Narvas. Kataloog. Katalog. Tallinn, 1997. 1999, nr. 4, lk. 144–148.
Puškini aastal Eesti ajaloost vene keeles. – Marat Gainullin, Valeria Bobõljova. Estonskaja Puškiniana. Kirjastus INRI, Tallinn 1999, 300 lk. 2000, nr. 1, lk. 149.

Kaljundi, Linda
Henriku Liivimaa kroonika tõus rahvusvahelisele teadusareenile. 2008, nr. 4, lk. 141–144.
Lahing Thermopylai all on lõppenud. – Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toim. Piret Kruuspere. Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2008. 2009, nr. 2, lk. 135–138.
Ristiretked ja rituaalsed praktikad. Katse laiendada Liivi- ja Eestimaa ristisõdade tõlgendusruumi. 2009, nr. 2, lk. 12–27.
Taanlaste ristisõjad lõpuks kaante vahel. – John H. Lind, Carsten Selch Jensen, Kurt Villads Jensen ja Ane L. Bysted. Danske korstog – Krig og mission i Ostersoen. Host & Son, Kopenhaagen, 2004, 405 lk. 2006, nr. 1, lk. 134–138.

Kannike, Anu
Loodus ja linnaeestlaste kodu. 2002, nr. 2, lk. 90–96, nr. 3, lk. 83–92.

Kareva, Doris
Mäletamise kunst. 2008, nr. 4, lk. 4.

Karjahärm, Toomas
Aleksei Miller ja "uus impeeriumi ajalugu". – Aleksei Miller. Imperija Romanovyx i nacionalizm. Èsse po metodologii istoriceskogo issledovanija (Historica Rossica). Novoje literaturnoja obozrenije, Moskva, 2008. 248 lk. 2011, nr. 3, lk. 136–141.
Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2000. 2001, nr. 3, lk. 144–146.
Inimeste valikud ei tulene alati neid ümbritsevatest oludest. – Mart Laar. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2005. 496 lk. 2005, nr. 4, lk. 137–144.

Kasekamp, Andres
Jürjo, Indrek; Kõiv, Mait. Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2006. 2007, nr. 2, lk. 139–141.
Jürjo, Inna; Leete, Art. Eesti ajalookirjanduse külluslik aasta. 2011, nr. 3, lk. 146–148.

Kaup, Erich
Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel. I–II. 2005, nr. 2, lk. 83–91, nr. 3, lk. 75–83.
Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu. September 1939 – juuni 1940. 1999, nr. 4, lk. 17–39.

Kekkonen, Urho Kaleva
Vennasrahvas bolševike jalus. Soome keelest tõlkinud Andres Langemets. 2006, nr. 1, lk. 103–105.

Kello, Karl
Saaremaa vanad kivikirikud: kes tegi? 2007, nr. 1, lk. 154–156.

Kenéz, Csaba János
Ungari 1956. a. oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Ühe toonase neljateistaastase poisi mälestused. Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver. 2006, nr. 3, lk. 89–95.

Kenkmann, Peeter
Kas 1933. aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist? 2009, nr. 3, lk. 42–49.
Näitus “Estonia – riik ja rahvas”. 2008, nr. 2, lk. 154–156.

Kerényi, Károly
Papüürused ja Aleksandria kultuuri olemus. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 2000, nr. 2, lk. 4–10.

Keyserling, Hermann
Balti küsimusest. Saksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Undusk. 2003, nr. 2, lk. 71–78.

Kibal, Birgit
16. üleilmne arhiivikongress Kuala Lumpuris. 2008, nr. 4, lk. 145–150.
Ajalooarhiiv 90 ehk killuke konverentsimuusikat. 2011, nr. 3, lk. 149–152.
Balti kohtumise taastulemine. 2011, nr. 4, lk. 141–143.
Kas 1905. aastal tuli mäss maalt linna või kõndis linnast maale? 2006, nr. 1, lk. 146–151.
Rahvusvaheline Välis-Balti arhiivikonverents. 2007, nr. 1, lk. 144–147.
Sulalumiseid vaateid arhiivile. 2010, nr. 2, lk. 147–151.
Suvine Viljandi kultuuripärandi hoidjate päralt. 2011, nr. 1, lk. 153–155.
Teine rahvusvaheline Balti diasporaa konverents. 2009, nr. 4, lk. 142–144.
Välis-Eesti arhiivide suvekoolist. 2007, nr. 4, lk. 147–149.
Küng, Enn. Rootsi ajale pühendatud teaduskonverents Tartus. 2000, nr. 3, lk. 149–152.
Pirsko, Priit. Euroopa arhiivinduskonverents ja Eurbica üldkoosolek Varssavis. 2007, nr. 1, lk. 138–143.

Kiipus, Merike
Tuglas Vildest ehk mälestuste identsusest. 2003, nr. 4, lk. 94–99.
Räim, Heino. Arhiivraamatukogu kui eesti trükiste arhiiv. 2000, nr. 2, lk. 72–78.

Kiirend, Mati
“Must Kass” 20 aastat hiljem. XI-1 Rahvast, intelligentsist, kõlblusest, võitlusest... Peatükk Eesti Demokraatliku Liikumise programmdokumendist "EDL strateegia ja taktika" 1974. 1999, nr. 3, lk. 38–49.

Kirme, Kaalu
Esivanemad. Dokumendid ja legendid. 2000, nr. 4, lk. 130–135.

Kits, Aino
Eesti Komitee Koolitoimkonna tegevus koosolekute protokollide (1945–1949) põhjal. 2000, nr. 1, lk. 32–41.

Kiudsoo, Mauri
Leimus, Ivar. Koprad ja hõbe. 2004, nr. 4, lk. 31–47.

Kivimäe, Juta
Lisaks dokumentidele “Etüüde Tartu kunstnikkonnast”. 1999, nr. 1, lk. 45–47.

Kivimäe, Jüri
Vanameistri lahkumine. In memoriam Heinz von zur Mühlen (1914–2005). 2005, nr. 3, lk. 153–156.

Kivimäe, Mart
Ajalookultuuri pretensioonid. Kommentaariks Jörn Rüseni initsiatiivile. 2001, nr. 3, lk. 91–94.
Brandese-kontekst ja Nietzsche-legendid retseptsiooni algperioodil. 2006, nr. 4, lk. 39–49.
Dialoogiküsimus – poliitilise kultuuri aspektist. 2004, nr. 4, lk. 4–30.
Georg G. Iggers ajalooteaduse ajaloolasena. 2001, nr. 1, lk. 11–13.
Hans Freyer (1887–1969). 2002, nr. 4, lk. 16–20.
Historismi ohverdamine. Järelmärkus. 2000, nr. 1, lk. 108–109.
Kuidas mõista ajalookirjutust? 1999, nr. 2, lk. 36–41.
Linnad mööduvuse sümbolina. 2000, nr. 3, lk. 155–157.
Lõplikkuse apooriates. Reinhart Kosellecki loomingulisest biograafiast. 1999, nr. 1, lk. 81–91.
Objektiivsuse mänguruumid ajalootunnetuses. 2002, nr. 2, lk. 120–132.
Piiriteadvusest seoseteadvuseni. Ernst Nolte mõtete jälgedes. 1999, nr. 3, lk. 73–93.
Rahvusriik kui südameasi? “Väikerahvaliku tunnetuse” poliitilisest filosoofiast. 2001, nr. 4, lk. 56–91.
Vico ja Frankfurdi koolkond. 1999, nr. 4, lk. 94–98.

Klesment, Martin
Eesti majandusarengu dünaamika näitajaid sõdadevahelisel perioodil. 2008, nr. 1, lk. 25–37.

Kodres, Krista
Varandusloend – eraelu ja elamiskultuuri ajaloo ammendamatu allikas. 2008, nr. 2, lk. 139–140.

Kolk, Kaspar
Lüübeki Arnold. Liivimaa pööramisest. 2004, nr. 1, lk. 70–83, nr. 2, lk. 37–57.
Tallinna dominikaanlase David Sliperi taskuraamatust. – Tiina Kala. Euroopa kirjakultuur hilis-keskaegsetes õppetekstides. Tallinna dominiiklase David Sliperi taskuraamat. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised. Kd 5. Tallinn, 2001, 351 lk. 2002, nr. 4, lk. 132–137.

Komori, Hiromi. Mälu ja tunnustamine. 2011 kui kahekordne tähtaasta Jaapani ja Eesti suhetes. 2011, nr. 4, lk. 53–60.

Korhonen, Ilkka
Soome Sõjaarhiiv kaheksa aastakümne keerises. Sõjaarhiivi juhtimisajalugu ja selle kajastused arhiivi tegevuses. Soome keelest tõlkinud Rein Helme. 2001, nr. 3, lk. 115–119.

Koselleck, Reinhart
Terror ja unenägu. Metodoloogilisi märkmeid ajakogemustest Kolmandas Riigis. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 1999, nr. 1, lk. 70–81.

Kotzebue, August
Memuaar. Revolutsioonivaimu kohta mõningaid Vene provintse silmas pidades, ja meetmete kohta selle vaimu edusamme takistada. Saksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Kross. 2001, nr. 1, lk. 76–83.

Kreegipuu, Tiiu
Ajaloo rakendamine propagandarelvana ehk kuidas kujundati ajalookäsitlus Nõukogude võimu kehtestamisest 21. juunil 1940 Nõukogude Eesti ajakirjanduses aastatel 1945–1960. 2007, nr. 3, lk. 46–69.
Tähtpäevakalendri kujunemisest Nõukogude Eestis aastatel 1945–1985. 2011, nr. 2, lk. 68–90.

Kreem, Juhan
Ajaloo aastapreemia 2004. 2005, nr. 3, lk. 148–149.
Ajaloolase lugu. – Aron Gurevitč. Istoria istorika. Rosspèn, Moskva, 2004. 289 lk. 2005, nr. 4, lk. 145–146.
Arhiiv ja saladus. 2010, nr. 2, lk. 2–5.
Eesti teaduse aastaraamat Rootsis. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat XII 1991–1999. Stockholm, 2001, ill., 401 lk. (Ulla Ehrensvärd, Topographica Estoniae). 2002, nr. 4, lk. 141–143.
Hartmut Boockmann. 2005, nr. 4, lk. 15–16.
Kirde-Euroopa ajaloo ja kultuuri sümpoosion Tallinna Linnaarhiivis. 2008, nr. 1, lk. 151–153.
Liivimaa ja Augsburgi Interim 1548. Lisandusi teadmistele reformi levikust Baltikumi. 2011, nr. 4, lk. 6–16.
Liivimaa reformatsiooni poliitilised, religioossed ja sotsiaalsed aspektid. – Joachim Kuhles. Die Reformation in Livland – religiöse, politische und ökonomische Wirkungen. (Hamburger Beiträge zur Geschichte des östlichen Europa, 16). Verlag Dr. Kovač, Hamburg, 2007. 363 lk. 2007, nr. 3, lk. 131–136.
Linnades ja lossides: moosekandid, mobiilsus ja muusikakultuur keskaegsel Liivimaal. 2003, nr. 1, lk. 13–18.
Läänemere-ruum uurimisainese ja mõistena. – The Baltic as a Multicultural World: Sea, Region and Peoples. Marko Lehti (ed.). – The Baltic Sea Region: Nordic Dimensions – European Perspectives 4. Berliner Wissenschafts-Verlag, Berlin, 2005. 218 lk. 2007, nr. 2, lk. 131–132.
Raekoja leid anno 2002 ja uued andmed Johan Selhorstist ning tema äripartneritest. 2003, nr. 1, lk. 48–52.
Saksa Ordu Liivimaal: kuidas nad valitsesid? – Bernhart Jähnig. Verfassung und Verwaltung des Deutschen Ordens und seiner Herrschaft in Livland, Münster 2011. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 16), 333 lk. 2011, nr. 2, lk. 141–143.
Tallinna linna sõjalistest kohustustest Saksa Ordu ees. 2000, nr. 4, lk. 4–10.
Tallinna Linnaarhiiv kodus ja võõrsil. 2009, nr. 1, lk. 149–151.

Kreem, Tiina-Mall
Neitsi valge linikuga. Evangeelsete luterlike kirikute ehitus, nurgakivipanekud ja pühitsemised Aleksander II aegses eesti ajakirjanduses. 2008, nr. 4, lk. 26–43.
Alexander Friedrich von Bocki Rooma-kirjad. 2001, nr. 4, lk. 15–22.

Kronberg, Janika
Kes kirjutas Manivald Rästase raamatu “Tulin kodumaalt”? 2001, nr. 3, lk. 157–158.
Maroko-ihalus. 2006, nr. 2, lk. 123–133.
Mis oli ÜEKS? 2010, nr. 1, lk. 130–135.
Peatükk pagulaseesti mõtteloost. – Vaba Eesti tähistel. Valimik tsensuurivaba eesti mõttelugu aastaist 1948–64. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2000, 534 lk. 2002, nr. 1, lk. 137–139.

Kröönström, Mati
Eesti ratsaväejuhid Vabadussõjas. 2005, nr. 2, lk. 57–67.
Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas. 2008, nr. 1, lk. 66–75.

Kubi, Eve
NSV Liidu väekontingendi toomine Eestisse 1939. aastal. 2010, nr. 2, lk. 48–60.

Kukk, Kalev
Eesti majandus 1991–2007: taassünd ja edulugu. 2008, nr. 1, lk. 38–51.

Kumer-Haukanõmm, Kaja
Julius Laasi mälestusi 1944. aasta sügisest. 2009, nr. 3, lk. 95–100.
Väliseestlus kodueestlase silmade läbi. 2007, nr. 3, lk.143–145.

Kuuben, Indrek
Arhiivikongress Viinis. 2004, nr. 4, lk. 167–168.
Balti arhiivijuhtide kohtumine. 2002, nr. 4, lk. 148–150.
DLM 2002 – järjekordne teetähis digitaalses asjaajamises ja arhiivinduses. 2002, nr. 4, lk. 146–147.
Tiiu Oja 70. 2011, nr. 1, lk. 156.
Jürjo, Indrek; Laur, Mati; Tarkiainen, Kari. Üheteistkümnes Eesti ajalookirjanduse aastaauhind. 2006, nr. 2, lk. 148–149.

Kuuli, Olaf
1953. aasta EKP materjale sirvides. 2001, nr. 2, lk. 90–94.
Kaks kljauznikku EK(b)P sisevõitluses (aastad 1949–1952). 2005, nr. 2, lk. 151–155.
Karl Säre, Alviine Puusepp ja Alwin Salm. 2004, nr. 4, lk. 171–172.
Kuusk, Külliki. "Tänan vahtrategi meenutamise eest..." Katkendeid Uku Masingu ja Bernard Kangro kirjavahetusest (1968–1984). 2011, nr. 1, lk. 112–132.

Kuusk, Pearu
Ajalookonverents “Balti Apelliga Europarlamenti” Tartu Linnamuuseumis. 2004, nr. 4, lk. 169–170.
Oli Eesti aeg, Vene aeg, Saksa aeg ja siis tuli Hirmus-Antsu aeg. – Mati Mandel. Kodu tõde Hirmus-Antsust? Eesti Ajaloomuuseum. Tallinn, 2010. 243 lk. 2011, nr. 1, lk. 139–142.
Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal. 2002, nr. 4, lk. 67–73.
Vabastajad või vallutajad? Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu Linnaosakonna tegevusest 1944. aastal. 2008, nr. 3, lk. 19–32.

Kuyk, Robert Egeter-van
Audiovisuaalarhiivid ja õigusküsimused. Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan. 2001, nr. 4, lk. 126–129; 2002, nr. 1, lk. 121–126.
Audiovisuaalne meedia XX sajandil. Seminaril peetud ettekande tõlkis inglise keelest Annely Vainumäe. 1998, nr. 1, lk. 112–115.

Kõiv, Lea
Kirde-Euroopa ajaloo III rahvusvaheline sümpoosion Tallinna Linnaarhiivis. 2002, nr. 1, lk. 147–152.
Publitseerimistööst Tallinna Linnaarhiivis 1993–2000. 2001, nr. 1, lk. 154–155.
Rudolf Kenkmaa – eestlane Tallinna Linnaarhiivis. 1999, nr. 2, lk. 48–66. 
Tallinna "väike" ajalugu*. – Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen. Tallinn. Kleine Geschichte der Stadt. Böhlau Verlag, Köln u. a., 2011. 362 lk. 2011, nr. 3, lk. 132–136.
Viies rahvusvaheline Kirde-Euroopa ajaloo ja kultuuri sümpoosion Tallinna Linnaarhiivis. 2005, nr. 1, lk. 146–149.

Kõiv, Madis
Kommentaar Artur Alliksaare kirjale. 2004, nr. 3, lk. 86–87.

Kõiv, Mait
Võitlus Trooja sõja pärast, ehk kuidas lahendada üht igihaljast probleemi. 2009, nr. 1, lk. 2–28.
Jürjo, Indrek; Kasekamp, Andres. Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2006. 2007, nr. 2, lk. 139–141.

Körmendy, Lajos
Kesk-Euroopa arhiivide koostöö Ungari vaatekohast. Inglise keelest tõlkinud Ivika Arumäe. 2003, nr. 2, lk. 148–151.

Küng, Aive
Viis aastat Eesti Postimuuseumi taastamisest. 2000, nr. 1, lk. 149–151.

Küng, Enn
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku arhiiv ja Eesti Skautluse Arhiiv jõudsid Rootsist Ajalooarhiivi Tartus. 2000, nr. 3, lk. 147–148.
Hea lähtepunkt tulevastele uurijatele. – Tõnu Raid. Eesti teedevõrgu kujunemine. Punnpaap, Tallinn, 2005. 255 lk. ill., kaart. Kokkuvõte inglise ja saksa keeles. 2006, nr. 2, lk. 134–139.
Kes oli Christianus Krüger? 2001, nr. 1, lk. 19–21.
Kirjastuse “Eesti Ajalooarhiiv” publitseerimistegevus 1999–2000. 2001, nr. 1, lk. 153–154.
Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. – Inna Põltsam-Jürjo. Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel. Argo, Tallinn, 2009. 493 lk. 2010, nr. 1, lk. 136–140.
Magistritöö Pakri rootslaste kaebustest Karl XI-le. 2004, nr. 4, lk. 155–157.
Manufaktuuriettevõtlusest ja veskitest Narva jõel 17. saj. II poolel. 2009, nr. 3, lk. 12–33.
“… mugavamaid teid, kui nüüd linnade vahel tarvitatakse, on vaevalt leida…”. Postirevisjon Eesti- ja Liivimaal 1687/88. aastal. 2005, nr. 4, lk. 17–34.
Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703. 2003, nr. 2, lk. 8–26.
"Paludes kristlikku päästmist ja kaitset": Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel. 2011, nr. 3, lk. 88–98. 
Publitseerimistööst Eesti Ajalooarhiivis 1994–1998. 1998, nr. 1, lk. 151–152.
Raamat Liivimaa talurahva olukorrast Poola ja Rootsi ajal. – Jürgen Heyde. Bauer, Gutshof und Königsmacht. Die estnischen Bauern in Livland unter polnischer und schwedischer Herrschaft 1561–1650. Böhlau, Köln-Weimar-Wien, 2000. – Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, Bd. 16. 2001, nr. 4, lk. 132–134.
Riia on Liivimaa akadeemia jaoks kohaseim ja sobivaim paik. 2010, nr. 3, lk. 94–100.
Riia-Moskva postitüli Põhjasõja eelõhtul. 2006, nr. 4, lk. 12–24.
Rootsi Ajaloo Päevad Tartus 27.–29. septembril 2002. 2003, nr. 1, lk. 153–155.
Rootsi unistus Venemaa turust 16.–17. sajandil. 2000, nr. 3, lk. 22–29.
Saksa kaupmeeste varandus 18. sajandi lõpul. – Die Nachlass-Verzeichnisse der deutchen Kaufleute in Tallinn / Tallinna saksa kaupmeeste varandusinventarid 1777–1800, III kd. Koost. Raimo Pullat. Estopol, Tallinn, 2004. 294 lk. 2005, nr. 1, lk. 137–138.
Berendsen, Veiko; Maiste, Margus. Tartu rahvastik 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul. 2010, nr. 1, lk. 29–44.
Kala, Tiina. Ladinakeelne juhuluuletus Narvast 1652. aastast. 1999, nr. 2, lk. 8–11.
Kibal, Birgit. Rootsi ajale pühendatud teaduskonverents Tartus. 2000, nr. 3, lk. 149–152.
Tering, Arvo. Vello Helk taani ja eesti ajaloolasena. 1998, nr. 1, lk. 71–78.

L

Laak, Marin
Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil: Leonid Treti mälestused A. H. Tammsaarest. 2001, nr. 1, lk. 54–65, nr. 2, lk. 109–120.
EKK ja pagulaskirjanike viimane põlvkond: 1960-ndate noortekogumiku "Tont teab" saamisloost ja tagamaadest. 2010, nr. 2, lk. 116–134.

Laar, Mart
Et udu hall lahkuks Taaramäelt. – Villem Reiman. Mis meist saab? Koost. Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu, 2008. 511 lk. 2009, nr. 1, lk. 146–148.

Laats, Alar
Viiskümmend numbrit Usuteaduslikku Ajakirja. 2002, nr. 3, lk. 149–150.

Lahe, Jaan
Egiptuse kultused kreeka-rooma maailmas. 2004, nr. 3, lk. 8–24.
Mithra kultus Rooma keisririigis. 2005, nr. 3, lk. 10–30.
Paradigmamuutusest Rooma keisririigi religiooni uurimises 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. 2011, nr. 3, lk. 7–16.

Laidla, Janet
Christian Kelchi “Liivimaa ajaloo” allikad. 2007, nr. 4, lk. 29–37.

Laidre, Margus
Ajalugu ei ole kunagi liiga palju. Juubelijuttu Tõnu Tannbergiga. 2011, nr. 3, lk. 142–145.
Isevalitsemise riitused. Kuninglikud peod ja tseremooniad. 2000, nr. 3, lk. 4–12.
Kattarina Lutterin – 500 aastat “Herr Käthe” sünnist. 1999, nr. 2, lk. 149–152.
Lars Gathenhielm ja Põhjasõda merel. 1999, nr. 4, lk. 8–16.
Plus ultra. Lugu mehest, kellele kuulus pool maailma. 2000, nr. 4, lk. 11–20.
Vastuseks Aleksander Loidile. 2001, nr. 2, lk. 151–152.
Pillak, Peep. Rootsi riigiarhivaar ja eesti rahvusliku mälu hoidja Erik Nordberg 60. 2003, nr. 1, lk. 156–157.

Lange, Anne
Otse predestineerit. 2009, nr. 3, lk. 151–156.
Parem kui Britannica. – Priit Raudkivi. Caesarist Tudoriteni. 1500 aastat Britannia ajalugu. Argo, Tallinn, 2001, 164. lk. Tudorid Inglismaa troonil. Ühe suguvõsa lugu 1485–1603. Argo, Tallinn, 2002, 136 lk. 2003, nr. 3, lk. 131–132.

A. L. [Andres Langemets].
Eesti ajalookirjanduse 2008. a. preemia. 2009, nr. 3, lk. 146–147.
Hääl vabadusest, tekstid teispoolsusest. – Hääl vabadusest. Juhan Kristjan Talve tekstid 1983–1997. Tammerraamat, Tallinn, 2008. 327 lk. 2010, nr. 1, lk. 143–145.
Koguja ähvardav pale. 1999, nr. 4, lk. 4–7.

Laretei, Heinrich
Läänest Itta. 2006, nr. 3, lk. 96–101.

Laur, Mati
Järelehüüe Sulev Vahtrele. 2007, nr. 4, lk. 152–153.
Kogumik Vene ajast Eestis. – Vene aeg Eestis. Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Koostanud Tõnu Tannberg. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv. (Eesti Ajalooarhiivi Toimetised. Acta et commentationes archivi historici Estoniae, 14 (21)). Tartu, 2006. 388 lk. 2007, nr. 2, lk. 133–134.
Kohtumõistmine vallasemade üle Pärnu maakohtus 1740. aastatel. 2008, nr. 4, lk. 16–25.
Slovakkia ajalookirjutus – tundmatu ja lähedane. 2006, nr. 4, lk. 10–11.
Jürjo, Indrek; Kuuben, Indrek; Tarkiainen, Kari. Üheteistkümnes Eesti ajalookirjanduse aastaauhind. 2006, nr. 2, lk. 148–149.

Laurits, Kaido
Noorte ajaloolaste konverents Sankelmarkis. 2007, nr. 2, lk. 153–155.
Saksa Kultuuromavalitsuse kooliameti tegevus baltisaksa koolielu korraldamisel Eesti Vabariigis 1918–1940. 2006, nr. 3, lk. 42–55.

Leete, Art 
Jürjo, Inna; Kasekamp, Andres. Eesti ajalookirjanduse külluslik aasta. 2011, nr. 3, lk. 146–148.

Leimus, Ivar
Akadeemilise Ajalooseltsi kevadkonverents. 2003, nr. 3, lk. 153.
Eesti medievistika paradigmade kütkes. 2004, nr. 1, lk. 151–153.
Hertsog Magnus, tema võlad ja võlausaldajad. 2008, nr. 3, lk. 8–18.
Ikka vanast Tallinnast. – Vana Tallinn XIV (XVIII). Vastutav toimetaja Raimo Pullat. Tallinn, 2003, 207 lk. 2003, nr. 2, lk. 140–141.
Iura christianorum – Läti Henriku sõnakõlks või nõks paganate alistamiseks? 2011, nr. 1, lk. 9–19.
Läänemere kristlikud paganad. 2009, nr. 4, lk. 5–22.
Maritima recovered. Raamat Läänemaa keskajast. – Saare-Lääne piiskopkond. Artikleid Lääne-Eesti keskajast. Bistum Ösel-Wiek. Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland. Toim. Ülla Paras. Läänemaa Muuseum, Haapsalu, 2004, 287 lk. 2005, nr. 3, lk. 143–145.
Millenniumi murrang. North goes West. 2007, nr. 1, lk. 27–53.
Modus vivendi ehk elulaad. – Vana Tallinn XIII (XVII). Modus vivendi. Vastutav toimetaja Raimo Pullat. Tallinn, 2002, 293 lk. 2003, nr. 2, lk. 137–139.
Mõõgavendade pitser – märk Saksa-Taani salasõjast? 2002, nr. 1, lk. 20–26.
Pärnakate rikkus ja vaesus. Pärnu elanike pärandinimistud 18. sajandil. – Nachlassverzeichnisse der Einwohner der Stadt Pernau 1702–1800. Bearb. von Raimo Pullat. Estopol, Tallinn, 2005. 463 lk. Toimetaja eessõna, registrid Lauri Suurmaa. 2005, nr. 3, lk. 142–143.
Raamat altaririistadest keskaegsel Liivimaal. – Anu Mänd. Kirikute hõbevara. Altaririistad keskaegsel Liivimaal. Eesti kirikute sisustus I. Muinsuskaitseamet. Tallinn, 2008, 271 lk., 124 ill. 2009, nr. 1, lk. 144–145.
Raamat Tallinna käsitööliste pärandist. – Die Nachlassverzeichnisse der Handwerker in Tallinn 1706–1803. Bearb. von Raimo Pullat. Estopol, Tallinn, 2006. 368 lk., editeerija eessõna, registrid [Lauri Suurmaa]. 2006, nr. 3, lk. 145–146.
Raha Eestis AD 1200. Margad, nogaatad ja oseringid. 2002, nr. 4, lk. 39–46.
Tallinna kaupmeheemanda toidupotist, hansakaupmehest ja muust. – Vana Tallinn XV (XIX). Vastutav toimetaja Raimo Pullat. Tallinn, 2003, 270 lk. 2004, nr. 2, lk. 139–140.
Tosinas kogumik Tallinna ajaloost. – Vana Tallinn XII (XVI). Väljaandja Raimo Pullat. Estopol, Tallinn, 2002, 207 lk. 2002, nr. 2, lk. 140–142.
Viikingid – röövlid või kaupmehed. 2006, nr. 1, lk. 17–29.
Kiudsoo, Mauri. Koprad ja hõbe. 2004, nr. 4, lk. 31–47.

Lepa, Sven
Voka mõisa pärisorjade kapell. 2010, nr. 2, lk. 30–33.

Lepajõe, Marju
Aleksander Zaitsevi lihtsad tõed. 2001, nr. 2, lk. 10–12.

Lepik, Kalju
Balti Arhiiv Stokholmis. 1999, nr. 3, lk. 107–111.

Lepik von Wirén, Aino
Eesti Raamatu Aasta 1975 – kajastusi teispool vett. 2000, nr. 2, lk. 111–113.

Leppik, Lea
Aruanne Eestimaa ringkonna arhiividest nõukogude ajal (1940–1941). 2000, nr. 4, lk. 108–116.
Balti maailmaelamus. Krahvide Aleksander, Eduard ja Hermann Keyserlingi kultuuriloolisest tähendusest. – Baltisches Welterlebnis. Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. Beiträge eines internationalen Symposions in Tartu vom 19. bis 21. September 2003. Hrsg. v. Michael Schwidtal, Jaan Undusk unter Mitwirkung von Liina Lukas. Universitätsverlag Winter Heidelberg. 2007. 2008, nr. 3, lk. 133–137.
Keiss ja Laagus – kaks idealistist majandusmeest 20. sajandi alguse Tartus. 2008, nr. 2, lk. 21–31.
Võim ja vaim Tartu tudengite duellidest. 1999, nr. 3, lk. 11–15.

Leppänen, Markku
Soome, Eesti ja Ungari arhiivide koostööst. Soome keelest tõlkinud Ivika Arumäe. 2003, nr. 3, lk. 133–138.

Levin, Mai. Baltisakslased Eesti Vabariigis 1920.–1930. aastail. 2011, nr. 1, lk. 147–148.

Lévinas, Emmanuel
Heidegger, Gagarin ja meie. Prantsuse keelest tõlkinud Jaan Undusk. 2003, nr. 2, lk. 4–5.

Liibek, Tõnis 
Eesti Ajaloomuuseumi uus püsiekspositsioon Suurgildi hoones "Visa hing". 2011, nr. 4, lk. 149–151.

Liivik, Olev
Eesti küla sihikindel sovetiseerimine aastatel 1944–1953. – David Feest. Zwangskollektivierung im Baltikum. Die Sowjetisierung des estnischen Dorfes 1944–1953. Böhlau. Köln-Wien, 2007 (=Beiträge zur Geschichte Osteuropas, Band 40). 535 lk. 2008, nr. 1, lk. 136–139.
Eesti NSV valitsemine stenogrammides – objektiivsus ja terviklikkus? – Kaljo-Olev Veskimägi. Kuidas valitseti Eesti NSV-d. Kirjastus Varrak, Tallin, 2005. 359 lk. 2006, nr. 2, lk. 144–147.
Okupatsioonivõimu teostajad ja Nõukogude kultuurijuhid sõjajärgses Eestis. – Olaf Kuuli. Stalini-aja võimukaader ja kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954). Tallinn, 2007, 176 lk. 2007, nr. 4, lk. 138–140.
Rahvusvaheline ajalookonverents “Rahvusest riigiks. Uute rahvusriikide tekkimine Tsaari-Venemaa varemeile 1917–1920” 6. märtsil Tallinnas. 2008, nr. 3, lk. 147–150.
Rannarootslaste suurmees Hans Pöhl. – Hans Pöhl. Estlandssvenskarnas hövding. En biografi över Hans Pöhl (1876–1930), estlandssvenskarnas främste företrädare och ledare. Rannarootslaste eestvõitleja. Hans Pöhli (1876–1930), Eesti rootslaste vaimse liidri ja valgustaja elulugu. Svenska Odlingens Vänner. Stockholm-Tallinn, 2010. 344 lk. 2011, nr. 4, lk. 135–137.
Sovhoosid stalinlikus Eestis: suured ootused ja tegelikkus. – Von den Restgütern zu den Sowchosen in Estland 1939–1953. Dokumentensammlung. Herausgegeben von David Feest unter Mitarbeit von Karsten Brüggemann. Lit Verlag Berlin, 2010. 224 lk. 2011, nr. 1, lk. 136–138.
Tagasivaade 1950. aasta märtsipleenumile. Kas venelased ja Venemaa eestlased saavutasid võidu "juunikommunistide" ja "korpusemeeste" üle? 2010, nr. 1, lk. 55–69.
Välismaalastest kommunistidest stalinliku parteikaadri kasvatamine. – Brigitte Studer, Berthold Unfried. Der Stalinistische Parteikader. Identitätsstiftende Praktiken und Diskurse in der Sowjetunion der Dreissiger Jahre. Böhlau-Verlag, Köln, Weimar, Wien 2001, 326 lk. 2003, nr. 1, lk. 148–150.
Ohmann, Valdur. Koduta kodulinnas. Ebainimlikest elamistingimustest sõjajärgses Narvas. 2009, nr. 1, lk. 112–118.
Tammela, Hiljar. Kas Eesti lähiajaloos on endiselt "valgeid laike"? 2010, nr. 4, lk. 129–135.

Lilja, Pekka
Kommentaariks Kekkoneni artiklile Suomen Kuvalehtis. Soome keelest tõlkinud Andres Langemets. 2006, nr. 1, lk. 105–110.

Lipp, Martin
Minu elumälestused. I–II. Teksti valis ja kommenteeris Vello Paatsi. 2005, nr. 3, lk. 110–116, nr. 4, lk. 108–122.

Litván, György
Imre Nagy'i martüürium. Ungari keelest tõlkinud Edvin Hiedel. 2000, nr. 4, lk. 154–156.

Loit, Aleksander
Appihüüd põrgust. Ümberpiiratud Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all 1710. 2010, nr. 3, lk. 20–36.
Balti pagulased Rootsis pärast 1905. aasta revolutsiooni. 2005, nr. 1, lk. 78–87.
Baltisaksa rüütelkondade seisukohad ja tegevus Eesti iseseisvumisel 1918–1920. 2006, nr. 4, lk. 50–74.
Eesti esimene majanduslik iseseisvumine. – Jaak Valge. Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924. Rahvusarhiiv. Tallinn, 2003, 440 lk. 2003, nr. 4, lk. 144–147.
Eesti talupojad Põhjasõjas. – Kalle Kroon. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses. Argo, Tallinn, 2007. 424 lk. 2008, nr. 3, lk. 142–144.
Eesti talurahva vabanemine mõisnike ja mõisa eestkostest. – Kersti Lust. Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819–1915. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv. Tartu, 2005. 375 lk. – Doktoriväitekiri kaitstud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo eriala nõukogu avalikul koosolekul 19. detsembril 2005. 2006, nr. 2, lk. 140–143.
Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal. – Margus Laidre. “Üks hä tru ja õige sullane”. Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1654–1700. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv. Tartu, 1999, 570 lk. Doktoriväitekirjana kaitstud 15.12.2000 Tartu Ülikooli ajaloo osakonna üldajaloo õppetoolis. 2001, nr. 2, lk. 148–151.
Esthonia – Estonia? 2008, nr. 1, lk. 144–147.
Ikaldus – nälg – surm. – Marten Seppel. Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni. Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008. 408 lk. 2008, nr. 4, lk. 124–127.
Inimene ja mägi. 2003, nr. 4, lk. 6–14.

Loodus, Mihkel
Vaižgantas. 2009, nr. 4, lk. 89.

Lotman, Mihhail
Võõrvõim: märkusi vene rahvusliku diskursuse kohta. 2010, nr. 3, lk. 2–8.

Lotman, Piret
Hävitatud raamat ja eestlase identiteet. 2000, nr. 2, lk. 95–103.
Ingerimaa vene õigeusklike identiteet 17. sajandi esimesel poolel luterlikust vaatepunktist. 2010, nr. 3, lk. 9–19.
Mõned küsimused ajaloodoktor Enn Tarvelile. 2001, nr. 1, lk. 84–94.
Nigol Andresen ja Eesti raamatukogud sõjajärgsel ajal. 2007, nr. 4, lk.78–85.
Unustatud uus linn. 2003, nr. 3, lk. 25–34.

Ludwig, Walter
V.D.M.I.E. Tartu Linnamuuseumis. Saksa keelest tõlkinud Kristi Viiding. 2002, nr. 3, lk. 147–148.

Lust, Kersti
Publitseerimistööst ENSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis. 2002, nr. 3, lk. 58–65.
Vene impeerium ja Baltikum. – Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. I. Koostanud Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised. Acta et commentationes archivi historici Estoniae 16 (23)). Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2009, 234 lk. 2009, nr. 4, lk. 138–140.

Luts, Kristjan
Sõja ja ühiskonna suhetest. 2011, nr. 4, lk. 147–149.
Üha soojem “külm sõda”. 2009, nr. 3, lk. 148–150.

Luts, Marju
1710. aasta kapitulatsioonid ikka veel päevakorral? 2007, nr. 1, lk. 75–77.
Luts-Sootak, Marju. 1710. aasta rüütelkondade kapitulatsioonide suured teemad ja 19. sajandi seadusandlus. 2010, nr. 3, lk. 42–51.
Konverents 1719. aasta kapitulatsioonide kontekstist, mõjust ja tõlgendustest. 2011, nr. 1, lk. 143–146.

Lutz, Bernd
Karl Löwith (1897–1973). Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 2000, nr. 1, lk. 103–108.

Lõhmus, Mikk
Linnaosad ja linnajuhtimise detsentraliseerimine Eesti Vabariigis 1918–1940. 2008, nr. 4, lk. 44–55.

Lõugas, Anne
Lisamärkusi Ella Vende mälestustele. 2003, nr. 4, lk. 85–86.

Lääne, Margus
Aleksander Nevski katedraali lugu. 2009, nr. 2, lk. 157–156.
Eesti NSV julgeoleku- ja sõjaväeasutuste raamatukogud Riigiarhiivis. 2007, nr. 2, lk. 150–152.
Partei Ajaloo Instituudi raamatukogu erifondist. 2010, nr. 2, lk. 152–156.
Riigiarhiiv 90. 2011, nr. 4, lk. 146.
Ununenud kangelane ehk “Iseäraliste ülesannetega kurjeer”. 2008, nr. 3, lk. 152–156.
Ohmann, Valdur. Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal. 2007, nr. 4, lk. 86–98.

Läänemets, Märt
Budoloog Otto Rosenberg ja Eesti. 2001, nr. 1, lk. 66–75.
Humanismist budismis ja budistlikust humanismist. 2008, nr. 3, lk. 2–7.
Inimliku valitseja otsinguil. 2000, nr. 3, lk. 89–97.
Võluahv ja kaupmehepoeg Sudhana. Palverännu paradoksid kirjanduses ja pühakirjas. Mahajaana vaade. 2003, nr. 3, lk. 4–12.

Löwith, Karl
Curriculum vitae (1959). Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 2000, nr. 1, lk. 97–103.

Lybeck, Jari
EURBICA – uut Euroopa arhiivialases koostöös. Soome keelest tõlkinud Peep Pillak. 2003, nr. 2, lk. 152–153.

M

Maasalu, Sandra
Kadetsev võitja. – Tiit Made. Ükskord niikuinii. Argo, Tallinn, 2006. 410 lk. 2007, nr. 4, lk. 128–131.

Made, Vahur
Välispoliitika võimalustest julgeoleku kadudes: 1920.–1930. aastate Eesti välispoliitika ja konkureerivad maailmakorrad. 2008, nr. 1, lk. 52–58.

Maier, Joseph
Vico suur erand. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 1999, nr. 4, lk. 89–94.

Maiste, Margus
Berendsen, Veiko; Küng, Enn. Tartu rahvastik 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul. 2010, nr. 1, lk. 29–44.
Roots, Velly; Pillak, Peep. Arhiivipäevad Tallinnas. 2000, nr. 3, lk. 145–147.

Malts, Gustav
Ajalugu Maltsveti usust ja Krimmi rändamisest. 2011, nr. 3, lk. 115–129.

Mannová, Elena
Rahvaste vanglast rahvaste ühisesse perre? Habsburgide monarhiast slovakkide rahvuslikus mälus. Saksa keelest tõlkinud Mati Laur. 2006, nr. 4, lk. 4–9.

Mardiste, Heino
Raamat Siberi uurijast ning Liivimaa põllumehest ja ühiskonnategelasest. – N. G. Suhhova, E. Tammiksaar. Aleksandr Fjodorovitsh Middendorff 1815–1894. Nauka, Moskva, 2005. 331 lk. 2006, nr. 3, lk. 146–149.

Maripuu, Meelis
Kaks lähiajaloo konverentsi. 2005, nr. 3, lk. 150–151.
Vilniuses meenutati konverentsiga 70 aasta möödumist NSV Liidu ja Saksa vahelise sõja algusest. 2011, nr. 4, lk. 144–145.

Markus, Felicia
Grubbström, Ann; Hedin, Sigrid. Rootslaste asuala Eestis läbi kaheksa aastasaja – Uppsala ülikooli interdistsiplinaarne teadusprojekt. Rootsi keelest tõlkinud Enn Küng. 1999, nr. 4, lk. 153–155.

Masing, Viktor
Reis mandri teise serva. Üks reisilugu värssides. Eessõna: Piret Noorhani. 2001, nr. 3, lk. 95–106.

Meng-zi, I, A
Vestlus Liangi kuninga Huiga. Hiina keelest tõlkinud Märt Läänemets. 2000, nr. 3, lk. 97–102.

Mertelsmann, Olaf
Huvitav konverents Riias. 2004, nr. 3, lk. 146–147.

Metste, Kristi
Betti Alveri päevikuid lehitsedes. 2006, nr. 3, lk. 118–141, nr. 4, lk. 129–141.
Juhan Jaigi lootus ja usk: kirjavahetus Bernard Kangroga. 1999, nr. 1, lk. 92–103.

Mikkor, Marika
1930. aastad Kaukaasias “Edasi” kolhoosis põllumehe silme läbi ja ajalehe “Edasi” veergudel. 2005, nr. 2, lk. 68–82, nr. 3, lk. 55–74, nr. 4, lk. 82–93; 2006, nr. 1, lk. 88–102, nr. 2, lk. 74–94.
Tartu skinhead'id ja meedia. 2003, nr. 4, lk. 21–49.

Miller, Voldemar
Raamatukogude, arhiivide ja muuseumide koostöö vajadusest ning võimalustest. 2001, nr. 2, lk. 129–131.

Mootse, Gustav
Tuult rusikaga taga ajamas. Kunstijüngri mälestusi Peterburi ajajärgust 1904.–1917. a. 2003, nr. 3, lk. 99–114.

Muller, Samuel
Feith, Johan A.; Fruin, Robert. Arhiivide korraldamise ja kirjeldamise käsiraamat. Inglise keelest tõlkinud Anne Lange. 1998, nr. 1, lk. 91–105; 1999, nr. 1, lk. 109–121, nr. 2, lk. 73–87, nr. 3, lk. 117–124, nr. 4, lk. 115–120; 2000, nr. 1, lk. 124–132, nr. 3, lk. 113–121, nr. 4, lk. 97–107; 2001, nr. 1, lk. 49–53, nr. 2, lk. 132–139,nr. 3, lk. 107–114.

Muru, Karl
Inimene hingeöös. 2002, nr. 1, lk. 78–85.

Mäe, Andres
Ühe erakonna lugu. 2000, nr. 1, lk. 77–82.

Mälksoo, Maria
Räägi, mälupoliitika. – Memory and Power in Post-War Europe. Studies in the Presence of the Past. Toim. J.-W. Müller. Cambridge University Press, Cambridge, 2002; The Politics of Memory in Postwar Europe. Toim. R. N. Lebow, W. Kansteiner, C. Fogu. Duke University Press, Durham and London, 2006; Memory, Trauma and World Politics. Reflections on the Relationship Between Past and Present. Toim. D. Bell. Palgrave Macmillan, Houndmills, Basingstoke, Hampshire, 2006. 2010, nr. 4, lk. 125–128.

Mänd, Anu
Ootamatu leid Riiast – 16. sajandi kalender Tallinnast? 2007, nr. 3, lk. 70–76.

Mätik, Kalju
Kommunismi kuritegudele hinnangu andmise rahvusvaheline kongress Vilniuses 12.–14. juunil 2000. 2000, nr. 4, lk. 153–154.
Pealik Pekipea troonikõne. 2002, nr. 2, lk. 64–65.

Mürk, Maive
Üleeuroopaline arhiivikonverents Genfis. 2010, nr. 3, lk. 151–154.

N

Niglas, Aivar
Maripuu, Meelis. Punalaevastiku tung läände. – Pavel Petrov. Punalipuline Balti laevastik ja Eesti (1939–1941). Vene keelest tõlkinud Toomas Huik. Tänapäev, Tallinn, 2008. 264 lk. 2008, nr. 4, lk. 135–140.
Üks NSV Liidu repressioonide süstematiseerimise võimalusi. 2011, nr. 4, lk. 61–78.

Niidassoo, Külli
Abwehrstelle Ostland Nordpol. 2000, nr. 4, lk. 75–83.
Majas Tõnismägi 16. Jalutuskäik läbi aja. 2004, nr. 3, lk. 152–156.
Ohmann, Valdur. Eestimaa Kommunistlik Partei – 1930. aastad kuni juuli 1940. Varjusurmast ajalooareenile. 2000, nr. 3, lk. 68–75.

Niitsoo, Viktor
Raamatusse raiutud Eesti Kongress. – Eesti Kongress siis ja praegu. Koostaja ja toimetaja Eve Pärnaste. Tallinn: SE&JS, 2000, 527 lk. 2000, nr. 4, lk. 148–150.
Relvastamata vastupanu aastail 1940–41. 2001, nr. 1, lk. 22–33, nr. 2, lk. 31–38, nr. 3, lk. 48–56, nr. 4, lk. 32–37; 2002, nr. 1, lk. 86–94.

Nolte, Ernst
Filosoofiline ajalookirjutus tänapäeval? Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 1999, nr. 3, lk. 60–72.

Noorhani, Piret
Arvo Mägi – Arno Vihalemm. Valik kirju. 1998, nr. 1, lk. 61–70.
ICA president Ian Wilson kohtus Balti arhivaaride ja raamatukoguhoidjatega. 2009, nr. 4, lk. 141.
Kiri sõbrale. Iseendast. Arvo Mägi 13. juuni 1913 – 27. november 2004. 2005, nr. 1, lk. 112–115.
Kirjanikult kirjastajale. August Gailiti kirjad Andres Laurile. 2007, nr. 1, lk. 116–126, nr. 2. lk. 112–124.
Mõõk ja leek. Pedro Krusten Ella Ilbakust. 2002, nr. 4, lk. 92–102.
Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik Kirju. 1999, nr. 4, lk. 99–109.

Noormets, Tiit
“Asutada kangemad metsameeste salgad, et siis ühiselt midagi tõhusat ette võtta...”. Rakvere ümbruse rahvakaitse pataljon juulis-augustis 1941. 1999, nr. 1, lk. 8–23.
Eesti 1945. 2005, nr. 2, lk. 100–105.
Eesti elu-olust Saksa okupatsiooni all Teise maailmasõja ajal. 2002, nr. 4, lk. 59–66.
Eesti elu taasalgus 1991–1992. 2011, nr. 3, lk. 109–114.
Eestlaste ja teiste vähemusrahvuste ümberasustamine Loode-Venemaalt Saksa okupatsiooni ajal 1942–1943. 2001, nr. 2, lk. 39–59.
Elektrooniline publikatsioon Eesti sõja-ajaloost. – Georgi ordeni kavalerid Eestis (laserketas). Koostanud Mati Kröönström. Toimetanud ja publitseerinud Fred Puss. Rahvusarhiiv 1999. 2000, nr. 4, lk. 151–152.
Fotograafid Vabadussõjas. 2003, nr. 1, lk. 97–103.
Kapten Georg Mätliku mälestused ja saatus. 2004, nr. 2, lk. 58–69.
“... kas täna praktiseeriti eilast filmi?”. Kollaborantide ja okupantide konflikt Kabala vallas detsembris 1945. 2008, nr. 3, lk. 69–72.
KGB salafotod jõudsid arhiivi. 2006, nr. 1, lk. 111–115.
Kõik valimisringkonnad ja -jaoskonnad on kaetud valvega… Nõukogude valimised julgeolekudokumentide peeglis. 2004, nr. 3, lk. 79–82.
“Käsen kõige suurema südidusega neid inimese soo jätiseid kinni püüda...”. Eesti rahvaväe päevakäske Vabadussõja päevilt 1918–1919. 1999, nr. 3, lk. 16–21.
“Kättemaksu tund läheneb – hangunud verele ülesklopsitud röövriik hävib!”. Vastupanuliikumise salatrükikoda “Punker Tiiu” Kambja vallas 1947.–1948. aastal. 2006, nr. 2, lk. 112–116.
Leedu inimkaotused Nõukogude võimu all. – Arvydas Anušauskas. Soviet Genocide and its Consequences. – In: Lithuanian Historical Studies 4, Vilnius 1999, p. 116–137. 2001, nr. 3, lk. 142–144.
“Nii jäi Eesti kommuuna meestele kõik ladudes olev kraam...”. Eesti kommunistide juhtkonna elust ja tegevusest Nõukogude Venemaal 1918–1919. 2000, nr. 4, lk. 48–55.
Näitus “Tagasi kodus” Riigiarhiivis. 2002, nr. 4, lk. 150.
Näitus “Teised võimalused” Riigiarhiivis. 2003, nr. 2, lk. 156.
Pagunitega kurjategijad. Nõukogude sõjaväelaste kriminaalkuritegevus Eestis sõjajärgsetel aastatel. 2005, nr. 1, lk. 93–100.
“Rahvusvahelise reaktsiooni poolt Olümpiamängude ümber sepitsetud sehkendamine ei andnud dividende...”. KGB-teaduslik artikkel Tallinna Olümpiaregatist “Kõrgkooli töödes”. 2008, nr. 3, lk. 73–79.
Suvesõja mehed. 2011, nr. 2, lk. 123–128.
“…Sündmusrohketel juulipäevadel endistest kaitseliitlastest truult väljas olid peaaegu kõik.”. Mälestused Sõmerpalu vallast Suvesõjas 1941. 2007, nr. 2, lk. 87–90.
Toomas Hellat ja KGB. 2003, nr. 1, lk. 56–75.
Täiendusi "Erna" luuregrupi ajaloole. Telegrafisti päevik 1941. 2010, nr. 4, lk. 93–102.
Ritson, Tõnis. Toomas Hellat ja KGB. Toomas Hellati “agentuur-natsionalistlik tegevus”. 2003, nr. 2, lk. 84–100.

Nutt, Mart
Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Tekkimine, muutmine, taastamine. 2010, nr. 4, lk. 72–92.

Nõmmela, Mari
Miks ei järgnenud Alfred Waga raamatule “Eesti kunsti ajalugu I” teist ja kolmandat osa? 2002, nr. 4, lk. 47–58.

Nõu, Enn
Veel kord Ungari. 2006, nr. 3, lk. 102–103.

O

Ohmann, Valdur
55 aastat legendaarse Pargase viimasest aktsioonist. 2004, nr. 4, lk. 82–86.
Eesti Ajaloomuuseum lähiajaloo radadel. – Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest. Eesti Ajaloomuuseumi teaduskonverentsi materjale. Koostanud ja toimetanud Olev Liivik, Hiljar Tammela. Eesti Ajaloomuuseum. Varia historica IV. Tallinn, 2010. 152 lk. 2010, nr. 2, lk. 136–142.
EKP Keskkomitee I sekretäri Karl Säre arreteerimisest, reetlikkusest ja tema saatusest. SMERŠ uuris asja. Seniavaldamata dokumendid EKP arhiivist. 2001, nr. 4, lk. 38–47.
ENSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953–1954. 2001, nr. 2, lk. 82–89.
Gustav Naani kaebekiri EKP Keskkomiteele. 2005, nr. 3, lk. 96–102.
Hispaaniast fašismivastasest sõjast naasnud pandi NSV Liidus türmi. 2006, nr. 4, lk. 95–107.
Johannes Vares-Barbaruse komparteile esitatud elulugu ja tema saatus. 2002, nr. 1, lk. 64–77.
Raimond Valgre noorem vend – kes ta siis oli? Kuno-Enn Valgre (30.05.1918–02.03.1987). 2011, nr. 2, lk. 118–122.
Rootsist 1946. a. Nõukogude Liidule välja antud eestlaste saatusest. 2006, nr. 4, lk 153–154.
Sovetlik sunnismaisus. 2000, nr. 2, lk. 158–159.
Teaduskonverents 1949. a. märtsiküüditamise teemal Eesti Ajaloomuuseumis. 2009, nr. 2, lk. 145–147.
Veel kord Säre tagasipöördumisest Moskvasse 1938. aastal. 2001, nr. 2, lk. 158.
Vendade Karl ja Artur Säre elukäigu salaniidistik. 2003, nr. 3, lk. 64–77.
Niidassoo, Külli. Eestimaa Kommunistlik Partei – 1930. aastad kuni juuli 1940. Varjusurmast ajalooareenile. 2000, nr. 3, lk. 68–75.
Pillak, Peep. Repressiivrežiimide arhiivid avatud ühiskonnas. 1998, nr. 1, lk. 157–158.

Olesk, Sirje
Kaks vaimuhiiglast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975. 2007, nr. 4, lk. 103–140; 2008, nr. 1, lk. 113–128.
Pagulased ja “punane kirjanduslugu”. 2002, nr. 3, lk. 74–82.
Pagulased ja kodumaa. Kirjad Soomest. 2011, nr. 2, lk. 129–140.
Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale 1930. aastatel. Oskar Looritsa kirjad Martti Haaviole. 2004, nr. 1, lk. 96–108, nr. 2, lk. 92–105.

Oolup, Urmas
1998 – Lübecki õiguse aasta Tallinnas. 1999, nr. 1, lk. 149–151.

Orula, Kaido
“Humanistide printsi” teosed saksa varauusaegse keeleruumi kahes servalinnas. Erasmiana Sopronis ja Tallinnas. 2000, nr. 4, lk. 21–31.

P

Paatsi, Vello
Gustav Mootsest ja tema mälestustest. 2003, nr. 3, lk. 114–115.
Maakuulajate reis Krimmi ja Gustav Malts. 2011, nr. 3, lk. 130–131.
Martin Varese mälestused. 2004, nr. 3, lk. 105.
Märt Miti mälestused: sissejuhatuseks. 2009, nr. 1, lk. 128–141.
Märt Miti mälestused II. Mart Mitti elulugu, aealuguga ühendatud viisil kirja panema hakatud. 2009, nr. 2, lk. 118–134.
Märt Miti mälestused III. Mart Mitti Elu lugu, Aea luguga ühentatud viisil kirja panema hakatud. 2009, nr. 3, lk. 115–129; 2010, nr. 3, lk. 126–143.
Pastor Holsti tulistamine ja Märt Varese edasine elu. 2004, nr. 4, lk. 137–140.

Paavle, Indrek
Ebaühtlane ühtne süsteem. Sovetliku passisüsteemi kujunemine, regulatsioon ja rakendamine Eesti NSV-s. 2010, nr. 4, lk. 37–53.
Ebaühtlane ühtne süsteem. Sovetliku passisüsteemi rakendamine Eesti NSV-s. II. Passisüsteemi kehtestamine. 2011, nr. 2, lk. 43–67.

Pae, Taavi
Aunap, Raivo. Ühest 1855. aastal ilmunud osalt eestikeelsest kaardist. 2010, nr. 1, lk. 45–54.

Pajur, Ago
Eesti Vabariigi (1918–1940) ajaloo periodiseerimisest. 2003, nr. 4, lk. 139–143.
Iseseisvusmanifesti sünd. 2003, nr. 2, lk. 27–43.
Kolm murdepunkti Eesti sisepoliitikas 1918–1934. 2008, nr. 1, lk. 6–16.
Kuidas saada kindraliks: ohvitseride auastmed ja nende kõrgendamise kord aastail 1917–1940. 2002, nr. 1, lk. 27–36, nr. 2, lk. 44–58.
Landeswehr'i sõja puhkemine: Eesti vaatenurk. 2009, nr. 2, lk. 51–71.
Luuramisi vaadeldes… . – Luuramisi: Salateenistuste tegevusest Eestis XX sajandil. Artiklite ja dokumentide kogumik. Koostanud Tiit Noormets. Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 1999. 2000, nr. 3, lk. 135–138.
Partisanid, võsavennad, rohelised… . – Metsavennad Suvesõjas 1941. Eesti relvastatud vastupanuliikumine Omakaitse dokumentides. Koostanud Tiit Noormets. (Ad fontes, 13). Riigiarhiiv, Tallinn, 2003, 592 lk. 2004, nr. 3, lk. 143–145.
Rahvusväeosad luubi all. – Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917–1918: formeerimine ja struktuur. Argo, Tallinn, 2008. 311 lk. 2009, nr. 3, lk. 130–142.
Vabadussõjalaste retseptsioon Pätsi ajast kaasajani. 2009, nr. 3, lk. 34–41.

Paklar, Ernst
Autobiograafilised märkmed. Vene keelest tõlkinud Erna Kõiv. 2008, nr. 3, lk. 86–96.

Paklar, Volita
Ernst Paklari 100. sünniaastapäeva puhul. 2008, nr. 3, lk. 97–100.

Pàlsson, Heimir
Kosmose ja kaose vahel. 2001, nr. 3, lk. 4–8.

Parek, Elsbet
Tartu – minu lapsepõlve linn (1907–1916). Avaldamiseks ette valmistanud Tiina Saluvere. 2000, nr. 3, lk. 103–112.

Parmasto, Erast
Seenevana rännuteedelt. 1999, nr. 4, lk. 121–133.

Parts, Triin
1710. aasta katku ohvrid Tallinnas. 2010, nr. 3, lk. 92–93.
Tallinna rae protokoll 26. septembrist 1710. Kommentaar. 2010, nr. 3, lk. 41. – [Tallinna rae istung] 26. septembril 1710. Saksa keelest tõlkinud Lea Kõiv. 2010, nr. 3, lk. 37–40.

Patzig, Günther
Objektiivsuse probleem ja fakti mõiste. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 2002, nr. 2, lk. 111–120.

Peep, Viljar
Töövõimeliste tööle suunamine ja sundimine Eestis 1918–1940. 2006, nr. 4, lk. 75–84.

Pesti, Arvo
Dissidendi ettepanekud riigikorralduse asjus. Sergei Soldatovi kiri Juri Andropovile. 2008, nr. 4, lk. 97–101.
"Koostöö realiseerimise vormiks peame rahvarinnet...". Sotsiaaldemokraatliku partei asutamise katse Eestis AD 1975. 2009, nr. 1, lk. 119–121.
Vaikne pooltund. Nõukogude Liidu Demokraatliku Rahvarinde 1981. aasta memorandum. 2008, nr. 3, lk. 80–85.

Pihlau, Jaak
Eesti demokraatlik põrandaalune ja kontaktid Läänega 1970–1985. 2004, nr. 2, lk. 70–79, nr. 3, lk. 88–98, nr. 4, lk. 87–94; 2005, nr. 1, lk. 101–106, nr. 2, lk. 92–99, nr. 3, lk. 89–95.
Eestlaste põgenemised Läände: kaks laevahõivamisjuhtumit. 2002, nr. 4, lk. 74–80.
Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad. 2003, nr. 1, lk. 87–96, nr. 2, lk. 79–83, nr. 3, lk. 78–88.
Konverents Nõukogude okupatsioonirežiimi tagajärgedest Baltikumis 1944–1959. 2002, nr. 3, lk. 148.
Lehekülgi Eesti lähiajaloost: kuidas ENSV MGB välisluureülem GULAG-i arhipelaagi sattus. 2007, nr. 3, lk. 99–110.
Lehekülgi Eesti lähiajaloost. Maapõgenemised okupeeritud Eestist. 2001, nr. 3, lk. 57–71.
Lehekülgi Eesti lähiajaloost. Merepõgenemised okupeeritud Eestist. 2001, nr. 2, lk. 68–81.
Lisandusi ja täpsustusi Tõnis Ritsoni artiklile “Toomas Hellat ja KGB”. 2001, nr. 1, lk. 136–142.
Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel. 2008, nr. 2, lk. 79–99, nr. 4, lk. 80–96; 2009, nr. 1, lk. 91–111, nr. 2, lk. 95–111, nr. 4, lk. 90–108; 2010, nr. 1, lk. 104–119, nr. 2, lk. 91–110, nr. 3, lk. 101–117.
Vendade Saalistete lugu: 50 aastat saatuslikust punkrilahingust Eidapere metsas. 1999, nr. 4, lk. 48–55.

Piirimäe, Helmut
Eesti ajaloolaste ülemaailmne auhind. Dr. Arthur Puksovi auhind 2003. 2003, nr. 3, lk. 154–156.
Kultuurimehe mälestused trükisõna ajaloo taustal. – Arnold Everaus. Vaenuköis ehk ühe perekonna sidemed trükindusega. I kd. (Tartu), 2007, 432 lk.; II kd. 2008, 448 lk., III kd. 2008, 352 lk. Kirjastus Greif. 2009, nr. 2, lk. 138–141.
Leo Leesment – Tartu Ülikooli õigusteaduse professor ja orientalist. – Aili Karindi. Leo Leesment. Õigusteaduskonna auväärse õppejõu kuulsast suguvõsast ja huvitavast eluteest. Tartu, 2006. 88 lk. 2007, nr. 2, lk. 137–138.
Mis siis ikka on parimatest parim. Eesti 1998. aasta parima ajalooraamatu konkursist. 1999, nr. 2, lk. 152–155.
Mitte ainult Narvast ja rohkem kui kaubandusest. – Enn Küng. Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel. Tartu, 2001, 404 lk. 2003, nr. 1, lk. 146–148.

Piirimäe, Kaarel
Allikapublikatsioon ei saa olla lõpp, vaid ainult algus. – Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987. Dokumentide kogumik. Ad fontes 17. Koostanud Arvo Pesti. Riigiarhiiv, Tallinn, 2009. 664 lk. 2010, nr. 3, lk. 146–148.
Kommunismi üleilmne hukkamõist Bulgaaria moodi. – Vassili Stanilov (ed.). The international condemnation of communism: The Bulgarian perspective. Literature workshop, Sofia, 2004. 2006, nr. 1, lk. 143–145.

Pillak, Peep
800-aastane Riia, Buxhoevedenid ja Eesti. 2001, nr. 4, lk. 134–138.
II Eesti-Soome arhiiviseminar. 1999, nr. 1, lk. 151–153.
Ajalooline ajakiri 74+3+22+1. 1999, nr. 1, lk. 155–156.
Alternatiivsed ajalookäsitlused. Ajaloolaste ümarlaud Tallinna Ülikoolis. 2007, nr. 4, lk. 150–151.
Arhiivinäitus "Dokumente eesti-Briti suhetest". 2011, nr. 1, lk. 151–152.
Arhivaar Kalju Lepik. 1999, nr. 3, lk. 105–106.
Artiklikogumik Tallinna Linnaarhiivi ajaloost. – Ex archivo civitatis. Tallinna Linnaarhiivi ajaloost. Tallinna Linnaarhiivi toimetised nr. 12. Koostaja Lea Kõiv. Tallinn, 2008. 216 lk. 2010, nr. 2, lk. 135–136.
Arvo Pesti mälestuseks. 2010, nr. 4, lk. 151–153.
Avati Eesti Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum. 2003, nr. 4, lk. 155–156.
Balti põgenike väljaandmine. 2006, nr. 4, lk 151–152.
Dietrich André Loeber in memoriam. 2004, nr. 4, lk. 165–166.
Dr. Indrek Jürjo mälestuseks. 2009, nr. 4, lk. 147–152.
Eesti arhivaarid Berliinis. 2002, nr. 4, lk. 152–154.
Eesti Arhivaaride Ühing 70. 2010, nr. 1, lk. 146–148.
Eesti Arhivaaride Ühingu taasasutamine ja tegevus 1989–1999. 2000, nr. 1, lk. 110–119.
Eesti Arhivaaride Ühingu topeltjuubel. 1999, nr. 2, lk. 157–158.
Eesti Meremuuseum 70. 2005, nr. 2, lk. 145.
Eesti soomusmasinad. – Tiit Noormets, Mati Õun. Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918–1940, Tallinn, Tammiskilp 1999, 98 lk. 1999, nr. 4, lk. 152.
Eesti Vabariigi 85. aastapäevale pühendatud ajalookonverents. 2004, nr. 1, lk. 153–154.
Eestimaa Rüütelkond 750. 2003, nr. 1, lk. 151–153.
Endel Kukk 70. 2001, nr. 4, lk. 157–158.
Epp Siimo – esimene Tallinna naislinnaarhivaar. 2004, nr. 2, lk. 149–156.
Esimesed Eesti Arhivaaride Päevad ja Eesti Arhivaaride Ühingu loomine. 1998, nr. 1, lk. 106–111.
Filmiarhiiv 40. 2011, nr. 3, lk. 153–154.
Friedrich Georg von Bunge – 200. 2002, nr. 2, lk. 144–146.
Gustav II Adolf, Kolmekümneaastane sõda ja vana Reval – Moskva kollektsionääri Vladislav Kozlovi kirg. 1999, nr. 2, lk. 156.
Hans Kalm – Eesti vabatahtlik Soome Vabadussõjas ja Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. – Jaakko Heinämäki. Hans Kalm. Eesti mees kahes Vabadussõjas. Tõlkinud Ene Kaaber. Kirjastus K & K, Tallinn, 2009. 358 lk. Originaal: Jaakko Heinämäki. Hans Kalm. Vapaussoturi ja vaihtoehtolääkäri. Minerva Kustannus Oy, Helsinki/Jyväskylä, 2007. 2010, nr. 3, lk. 144–145.
Hiina arhivaarid Eestis. 2002, nr. 4, lk. 151–152.
Kindral Laidoneri haua otsingutest. 1999, nr. 1, lk. 48–57.
Kolmas Balti Uurimise konverents. 2000, nr. 1, lk. 153–154.
Kommunismi must raamat eesti keeles. – Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné, Andrzej Paczkowski, Karel Bartosek, Jean-Louis Margolin. Kommunismi must raamat. Kuriteod, terror, repressioonid. Kaasautorid Rémi Kauffer, Pierre Rigoulot, Pascal Fontaine, Yves Santamaria, Sylvain Boulouque. Varrak, 2000, 976 lk. 2001, nr. 3, lk. 139–140. Konstantin Päts 130. 2004, nr. 2, lk. 147–148.
Madjarite minevik. – Csaba Csorba, János Estók, Konrád Salamon. Ungari ajalugu sõnas ja pildis. Algusest tänapäevani. Tõlkinud Ene Asu-Õunas, toimetanud Edvin Hiedel, kaane kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005, 248 lk. 2006, nr. 4, lk. 145–146.
Margus Laidre kaitses doktoritöö. 2001, nr. 2, lk. 153.
Mineviku pärand. 1999, nr. 3, lk. 155–158.
Napoleonica – sajandilõpu näitus Tallinna Linnaarhiivis. 2000, nr. 2, lk. 148–149.
Noorte Arhivistide Nõukogu. 1999, nr. 4, lk. 156–159.
Näitus Eesti-Leedu suhetest aastatel 1919–1940. 2005, nr. 2, lk. 146–148.
Otto Greiffenhagen – muusikust linnaarhivaar. 2000, nr. 2, lk. 150–156.
Otto Liiv 100. 2005, nr. 4, lk. 152–154.
Otto Tief ja tema valitsus. 2005, nr. 1, lk. 150–153.
Parteiarhiivi A(lgus) ja O(ts). – Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) fondide loend. Eesti Riigiarhiivi Filiaal (Parteiarhiiv), Tallinn, 1998. Koostaja Hille Oidema, 322 lk. 1999, nr. 1, lk. 158–159.
Peterburis arhiive avamas. 2000, nr. 3, lk. 143–144.
Rahvusarhiivi lätetel ehk Riigi- ja Ajalooarhiiv 80, Filmiarhiiv 30. 2001, nr. 2, lk. 95–108.
Reformimatu riigi reformimine. 1999, nr. 3, lk. 154.
Rein Helme in memoriam. 2004, nr. 1, lk. 135–140.
Rein Marandi – 80. 2001, nr. 1, lk. 158.
Sada aastat hiljem ehk provenientsprintsiibi võidukäik. 1998, nr. 1, lk. 88–90.
Sajandi Eesti tipparhivaarid selgunud. 1999, nr. 3, lk. 151–153.
Sárospataki saaga. Kultuurivarade restitutsiooniprobleemidest Ungaris. 2006, nr. 3, lk. 154–156.
Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud. 2005, nr. 1, lk. 153–156.
Sõjaajalookonverents Rein Helme mälestuseks. 2006, nr. 3, lk. 151–153.
Sõjaajalookonverents Rein Helme mälestuseks. 2007, nr. 3, lk. 139–141.
Vello Lõugas – in memoriam. 1998, nr. 1, lk. 116–122.
Viis aastat Vabadusvõitluse Muuseumi. 1999, nr. 3, lk. 159.
Voldemar Miller 90. 2001, nr. 2, lk. 121–128.
Voldemar Miller 100. 2011, nr. 2, lk. 153.
Voldemar Miller – in memoriam. 2006, nr. 2, lk. 156.
Ülo Ignats in memoriam. 2011, nr. 4, lk. 152.
Laidre, Margus. Rootsi riigiarhivaar ja eesti rahvusliku mälu hoidja Erik Nordberg 60. 2003, nr. 1, lk. 156–157.
Roots, Velly; Maiste, Margus. Arhiivipäevad Tallinnas. 2000, nr. 3, lk. 145–147.

Pilve, Eli
"Aga vene ajal pidi igas õppetunnis siduma õppematerjali poliitikaga". Ideoloogiline kasvatus nõukogude koolitunnis hilisstalinistlikus Eesti NSV-s. 2010, nr. 4, lk. 54–71.

Pirsko, Priit
Arhiivimaailm sõnas ja teos aastal 2001. 2002, nr. 1, lk. 139–146.
Arhivaar aja voolus. 2010, nr. 1, lk. 2–5.
Dokumentide aastakasv Eestis – mõõtmisest ja eriti mõõdupuust. 2008, nr. 2, lk. 69–72.
Eripärased ühisjooned. Soome-ugri arhiivitööst liituvas Euroopas. 2003, nr. 2, lk. 142–144.
(Rahvus)arhiivi arengust. 2001, nr. 1, lk. 42–48.
Kibal, Birgit. Euroopa arhiivinduskonverents ja Eurbica üldkoosolek Varssavis. 2007, nr. 1, lk. 138–143.

Pistohlkors, Gert von
Põlvkonnad baltisaksa ajalookirjutuses aastail 1919–2009. Inglis- ja saksakeelsest käsikirjast tõlkinud Jaan Undusk. 2010, nr. 2, lk. 34–47.

Pohjola, Raimo
Soome rahvusarhiivi peadirektor Kari Tarkiainen – 60. Soome keelest tõlkinud Peep Pillak. 1999, nr. 1, lk. 154–155.

Porgasaar, Esta
Rahvusvaheline arhiivikongress Sevillas. 2001, nr. 2, lk. 153–154.

Pullat, Raimo
Jerzy Topolski – jääv legend. 2000, nr. 3, lk. 152–154.
Peterburi eesti juristid kuni 1917. aastani. 2004, nr. 2, lk. 23–36.

Punga, Leili
Aleksander Schnickeri lapsepõlvemälestused Tartu slummist. 2000, nr. 1, lk. 84–89.

Punga, Olavi
1934. aasta pöörde mõju Kaitseliidule. 2009, nr. 3, lk. 92–94.

Puss, Fred
Genealoogiahuvilised said akadeemilise õpiku. – Aadu Must. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio 2000. 2001, nr. 1, lk. 147–149.

Puur, Allan
Uuet, Liivi. Eesti NSV 1940.–1950. aastate valimiste materjalid rahvastikuloo allikana. 2010, nr. 2, lk. 61–82.

Põltsam, Inna
Eesti ala linnaelanike rõivastus 14. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani. 2002, nr. 2, lk. 22–43.
Eesti raamatu ajaloo algus – kas luterliku või katoliku kirjasõnaga? 2000, nr. 2, lk. 12–20.
Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. 2003, nr. 3, lk. 13–24.
Uurimus Saksa Ordu ja Tallinna ajaloost. – Juhan Kreem. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the Fifteenth Century). [Linn ja tema isand. Tallinn ja Saksa Ordu (viieteistkümnendal sajandil)] Tallinna Linnaarhiivi toimetised, nr. 6. Tallinn, 2002, 213 lk; kaart: Medieval Livonia. The towns and castles of the Teutonic Order. 2002, nr. 4, lk. 137–139.

Põltsam-Jürjo, Inna
Konverents Lüneburgis. 2007, nr. 2, lk. 156.
Kõlvatud naised Tallinna eeslinnas anno 1660 ja 1666. 2009, nr. 1, lk. 72–87.
Käsitöölised ja nende osa Uus-Pärnu majanduselus orduaja lõpul. 2006, nr. 1, lk. 33–51.
Kümme keskaegset tallinlast. – Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd. Kümme keskaegset tallinlast. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised, nr. 10. Varrak, Tallinn, 2006. 326 lk. 2007, nr. 2, lk. 129–130.
Raamat keskaja Liivimaa pidustustest. – Anu Mänd. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350–1550. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised, nr. 7. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004. 551 lk. 2005, nr. 1, lk. 133–135.
Sissevaateid Liivimaa külaühiskonda 15.–16. sajandil. 2011, nr. 1, lk. 20–40.
Vakupeost keskaja Liivimaal. 2007, nr. 4, lk. 11–28.

Pärdi, Heiki
Argitriviaalsused ja kultuur. “Miks eestlased toas jalad lahti võtavad”. 2001, nr. 1, lk. 106–121.
Kasimata talupojad ja kabedad intelligendid. Hügieeniolud 20. sajandi Eesti külas. 2002, nr. 4, lk. 103–117.

Püüa, Endel
Probleeme Eesti Vabariigi võimuorganite algusajast. 2008, nr. 1, lk. 140–143.

R

Rahi-Tamm, Aigi
Vabadussõjalased tšekistide haardes. 2009, nr. 3, lk. 80–91.

Raid, Tõnu
Possevino ja piirikaart aastast 1582. 2007, nr. 1, lk. 54–64.
Raffaello Barberini teedekaart aastast 1564. 2008, nr. 2, lk. 7–20.

Rand, Nele
Millest kõneleb Riia peapiiskopi Friedrich von Pernsteini (1304–1341) raamatukogu? 2005, nr. 2, lk. 14–22.

Raudkivi, Priit
Ajalookirjanduse aastapreemia 2008. 2008, nr. 3, lk. 145–146.
Tõnis Lukas. Tartu toomhärrad 1224–1558. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998, 278 lk. 1998, nr. 1, lk. 146–147.
Arumäe, Heino; Graf, Mati. Soomlaste oma Eesti ajalugu. – Seppo Zetterberg. Viron historia. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1118. Helsinki, 2007. 810 lk. 2008, nr. 1, lk. 129–135.

Raun, Mait
Kodanike Komiteede liikumise sünnist. 1999, nr. 3, lk. 50–52.
Mees, kes tõesti ei murdunudki. – Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist. Ilmamaa, 2001, 264 lk. 2002, nr. 2, lk. 142–144.
Muinsuskaitse Selts ja poliitika. 2000, nr. 1, lk. 67–76.
Tallinna demokraatide põrandaalused ajakirjad 1971–1972. 2002, nr. 2, lk. 66–72.
Teevad aina uueks Eesti loo. 2004, nr. 1, lk. 154–156.

Raun, Ott
Intervjuu Eesti Arhivaaride Ühingu esimehe Peep Pillakuga. 2000, nr. 1, lk. 120–123.
Intervjuu Rahvusarhiivi regionaaldirektori Priit Pirskoga. 1999, nr. 2, lk. 67–72.
Intervjuu regionaaldirektor Marge Tiidusega. 1999, nr. 3, lk. 112–116.
Intervjuu riigiarhivaar Jaak Rannaga. 1999, nr. 1, lk. 104–108.
Intervjuu Tallinna linnaarhivaari Urmas Oolupiga. 1999, nr. 4, lk. 110–114.
Kaheksa tuhat lehekülge eestikeelset ajalugu. 2011, nr. 1, lk. 2.
Toimetaja veerud. 1998, nr. 1, lk. 1; 1999, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1; 2000, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1; 2001, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1; 2002, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1.
Toimetuselt. 2003, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1; 2004, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1; 2005, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1; 2006, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1; 2007, nr. 1, lk. 1, nr. 2. lk. 1, nr. 3, lk. 1, nr. 4, lk. 1.
Tuna kümme aastat. 2008, nr. 4, lk. 2–3.

Raun, Toivo
1905. aasta revolutsioon Balti provintsides ja Soomes. Inglise keelest tõlkinud Toomas Karjahärm. 2005, nr. 1, lk. 32–43.
Eesti lülitumine modernsusesse: "Noor-Eesti" roll poliitilise ja sotsiaalse mõtte mitmekesistamisel. Inglise keelest tõlkinud Anne Lange. 2009, nr. 2, lk. 39–50.

Rebane, Gerli 
Tallinn enne ja nüüd. 2011, nr. 4, lk. 114–120.

Ricœur, Paul
Objektiivsus ja subjektiivsus ajaloos. Prantsuse keelest tõlkinud Katre Talviste. Toimetanud Marek Tamm. 2002, nr. 2, lk. 97–108.

Risthein, Helena
Salapärane meister Michel. 2001, nr. 4, lk. 148–156.

Ritson, Tõnis
Toomas Hellat ja KGB. 1998, nr. 1, lk. 129–143; 1999, nr. 1, lk. 122–144, nr. 2, lk. 126–141, nr. 3, lk. 125–140, nr. 4, lk. 134–143; 2000, nr. 1, lk. 133–146, nr. 3, lk. 122–130, nr. 4, lk. 136–144.

Rohtla, Geiu
Tartu Akadeemiline Musse ja muusikategemine 19. sajandi esimesel poolel (1814–1844). 2006, nr. 2, lk. 19–36.

Roosileht, Katrin
Dokumentide aastane juurdekasv Eesti avaliku sektori asutustes. 2008, nr. 2, lk. 54–68.

Roots, Velly
Arhiiviseadus ja tegelikkus. 2001, nr. 3, lk. 150–153.
Intervjuu Riigiarhiivi direktori aastatel 1994–1999 Aimar Altosaarega. 2000, nr. 4, lk. 92–96.
Kaarel Robert Pusta kiri Karl Astile. 1999, nr. 2, lk. 28.
Karl ja Guerel Pehme – Kaarel Robert Pusta pärandi säilitajad. 1999, nr. 2, lk. 25–27.
Konverents Konstantin Pätsi Muuseumi viieaastase tegevuse tähistamiseks. 2001, nr. 2, lk. 155–157.
Maiste, Margus; Pillak, Peep. Arhiivipäevad Tallinnas. 2000, nr. 3, lk. 145–147.
Tomingas, Ivi. Infopäev Filmiarhiivis. 2001, nr. 1, lk. 156–157.

Rosenberg, Tiit
Pühendusteos Suurele Sõnaseadjale. – Sõnasse püütud minevik. In honorem Enn Tarvel. Koostanud Priit Raudkivi ja Marten Seppel. Argo, Tallinn, 2009. 440 lk. 2009, nr. 4, lk. 134–137.

Rosenthal, Reigo
Kes andis käsu “Irboska veretööks”? 2008, nr. 2, lk. 73–78.

Ross, Jaan
Paarist muusika uurimist puudutavast seigast 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seonduvalt Tartu Ülikooliga. 2009, nr. 1, lk. 39–49.
Professor Arthur von Oettingeni lahkumine Tartu Ülikoolist 1893. aastal. 2011, nr. 1, lk. 85–92.

Ross, Kristiina
Eesti tõlkeloo ja keelekorralduse alusdokumendid. – Piiblikonverentsid ja keelevaidlused: Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1690). Allikapublikatsioon / Bibelkonferenzen und Sprachstreitigkeiten: Quellen zur Geschichte der Übersetzung der Bibel ins Revalestnische (1686–1690). Koostanud Leino Pahtma, Kai Tafenau. Toimetanud Jürgen Beyer. Eesti Ajalooarhiiv. Tartu, 2003. (Ex fontibus archivi historici Estoniae). 2004, nr. 3, lk. 136–138.

Runnel, Hando
Arhiiv. 2010, nr. 1, lk. 6–7.

Runnel, Simo
Konstantin Päts enne Eesti riiki. – Konstantin Päts. Eesti riik I. Koostaja Toomas Karjahärm. Tartu, 1999. 2001, nr. 1, lk. 149–153.
Pätsi muuseum Pätsist. – Konstantin Pätsi tegevusest: Artiklite kogumik. Tallinn, 2002. 135 lk. 2002, nr. 3, lk. 141.
Tutvumine Konstantin Pätsiga. – Konstantin Päts. Eesti riik II. Koostajad: Toomas Karjahärm ja Hando Runnel. Tartu, 2001. 2002, nr. 3, lk. 137–140.
Vastureformatsioon Eesti ajaloos. – Vello Helk. Jesuiidid Tartus. 1583–1625: vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. Tartu, 2003. 375 lk. 2005, nr. 1, lk. 136–137.

Ruutsoo, Rein
Antikommunistlik revolutsioon Eesti külas 1987–1991 Kanepi valla näitel. 1999, nr. 4, lk. 72–81; 2000, nr. 1, lk. 53–66.

Räim, Heino
Kiipus, Merike. Arhiivraamatukogu kui eesti trükiste arhiiv. 2000, nr. 2, lk. 72–78.

Rüsen, Jörn
Ajalookultuur uurimisprobleemina. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 2001, nr. 3, lk. 82–90.
Ajaloolise mõtestamise struktuurid. Saksa keelest tõlkinud Mart Kivimäe. 1999, nr. 2, lk. 29–36.

S

Saagpakk, Maris
Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. 2007, nr. 4, lk. 38–51.

Saar, Edgar
Põgenemine Rootsi 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. 2004, nr. 3, lk. 65–78.

Saard, Riho
Mustas talaaris mustvalge lipu all. Vabadussõjalaste religioonipoliitika, kirik ja vaimulikkond. 2009, nr. 3, lk. 63–79.
Võimu ja vaimu oikumeenia, Eesti Kirikute Nõukogu sünnilugu. 2009, nr. 1, lk. 50–71.

Saare, Tiit
Eesti vapp 13. sajandist, kas müüt või ajalooline fakt? 2006, nr. 2, lk. 12–18.

Saarsen, Villem
See, mis ma nägin. Katkend mälestusraamatust. 2000, nr. 3, lk. 65–67.

Salo, Urmas
Au kallim kui rahu. Poola sõjalis-poliitiline olukord 1939. aastal Eesti sõjaväe esindaja silmade läbi. 2008, nr. 4, lk. 56–79.
Julius Kuperjanov Paju lahingus. 2004, nr. 1, lk. 39–50.
Riigikaitse Nõukogu roll Eesti riigikaitse uuendamisel 1933–1939. 2007, nr. 3, lk. 27–45.
Ühe kooliõpetaja saatus Vabadussõjas. Lipnik Aleksander Mitnitsi kirjad. 2009, nr. 2, lk. 89–94.

Salo, Vello
Esimese detsembri lööksalkade juhtkond. 2009, nr. 1, lk. 88–90.
Roslavlev, Oleg. Eesti kihelkonnad a. D. 1520. 2007, nr. 4, lk. 71–77.

Salupere, Malle
Demokraatia spiraalid. – Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik. Koostanud Toomas Karjahärm ja Hando Runnel. Eesti mõttelugu, nr. 43. Ilmamaa, Tartu, 2002, 430 lk. 2004, nr. 2, lk. 133–136.
Ka arhivaalidel on oma ajalugu. (Academia Gustaviana dokumendid EAAs). 2000, nr. 3, lk. 13–21.

Saluvere, Tiina
Hermaküla õpetaja, Irdi õpilane. Evald Hermaküla ja Kaarel Irdi kirjavahetus. 2009, nr. 4, lk. 119–133.
Tennisemäng ilma partnerita? Karin Kase kirjad Kaarel Irdile. 2001, nr. 4, lk. 109–118; 2002, nr. 1, lk. 110–120.
Vana Viha ja Vana Hirmus – kaks ärkliarmeelast. Arno Vihalemma kirjad Kaarel Irdile. 2011, nr. 4, lk. 121–131.
Ühe kirja jälgedes. Kaarel Irdi kiri Olaf Utile. 2003, nr. 2, lk. 106–117.
Ühest kunagisest Tartu teatrikoolist. 2008, nr. 2, lk. 123–138, nr. 3, lk. 108–127.

Sammet, Jaak
Meremuuseumi IX teaduskonverents. 2000, nr. 3, lk. 141–142.

Sarv, Enn
Eesti vastupanuliikumise suhetest Läti ja Leeduga Saksa okupatsiooni ajal. 2006, nr. 2, lk. 95–111.

Sazonov, Vladimir
Akkadi kuningate jumalikustamine. 2007, nr. 2, lk. 11–23.
Arad-Ahhešu kiri Aššurpanipalile. 2006, nr. 1, lk. 80–87.
Kuninglik propaganda Kesk-Assüüria suurriigis 1365–1208 e. Kr. Valitsejate tiitlite näol. 2008, nr. 4, lk. 5–15.
Tabarna/Labarna – imperiaalse idee reflektsioon ühe hetiidi kuningliku tiitli näitel. 2011, nr. 2, lk. 18–25.
Espak, Peeter. Orja vabaksostmine Assüürias: kiilkirjatahvel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumist. 2010, nr. 2, lk. 83–88.

Saueauk, Meelis
Konverents sovetiidentiteedist. 2011, nr. 4, lk. 138–141.
Nõukogude anneksioon 1940. aasta Eesti ajakirjanduse kõverpeeglis. 2010, nr. 4, lk. 8–23.
Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946. 2008, nr. 3, lk. 33–57.
Teaduskonverents Vilniuses “Aasta 1940 Balti riikides: raudeesriie langeb”. 2010, nr. 4, lk. 148–150.

Schenk, Willy
Väikeriigid ajaloo pihtide vahel. Saksa keelest tõlkinud Irja Paurmann. 2006, nr. 2, lk. 4–11.

Selart, Anti
Aleksander Nevski ja vene poliitiline kultuur. – Frithjof Benjamin Schenk. Aleksandr Nevskij. Heiliger – Fürst – Nationalheld. Eine Erinnerunngsfigur im russischen kulturellen Gedächtnis (1263–2000). Beiträge zur Geschichte Osteuropas, kd. 36. Böhlau Verlag, Köln, Weimar, Wien, 2004. 43 joon., 548 lk. 2005, nr. 3, lk. 146–147.
Riia peapiiskop Albert Suerbeer ja Descriptiones terrarum. 2002, nr. 2, lk. 11–21.
Uurimus hansaaegsetest keelekontaktidest. – E. R. Skvajrs, S. N. Ferdinand. Ganza i Novgorod: jazykovye aspekty istoričeskix kontaktov. Indrik, Moskva, 2002, 368 lk., ill., 1200 eks. 2002, nr. 4, lk. 139–141.
Uusi Venemaal ilmunud allikakäsitlusi Eesti ajaloost. – Vera I. Matuzova, Evgenija L. Nazarova. Krestonoscy i Rus'. Konec XII v. – 1270 g. Teksty, perevod, kommentarij. Indrik, Moskva, 2002 (Drevnejšie istočniki po istorii Vostočnoj Evropy). 448 lk. Jakob Ul'feldt. Putešestvie v Rossiju. Otv. red. Džon [John] Lind, Anna L. Xoroškevič. Moskva: Jazyki slavjanskoj kul'tury, 2002 (Studia historica). 616 lk. 2004, nr. 1, lk. 128–129.

Seppel, Marten
Kroonutalupoegade seisund Liivimaal 17. sajandi lõpus. 2005, nr. 2, lk. 23–34.
Paternalistliku pärisorjuse idee Baltikumis. 2006, nr. 3, lk. 27–41.
Peatoidusehädad Liivimaal 1629–1700. 2004, nr. 3, lk. 25–36.

Siiner, Mari
Dokumendiprogrammi “Maailma mälu” programmid Eestis. 2004, nr. 3, lk. 149–151.
Simmo, Mihkel Theodor. Telegrafisti päevik 1941. Erna dessantgrupis Eestisse. Kodumaa eest. II. 2011, nr. 1, lk. 93–103; III. 2011, nr. 2, lk. 91–108.  

Sirk, Väino
Ajaloo Instituudis esitleti Ea Janseni postuumselt ilmunud suurteost. 2008, nr. 1, lk. 148–150.
Ea Janseni mälestuseks. 2005, nr. 2, lk. 149–150.
Edasi, selg ees! Stalini-järgsete aastate haritlaspoliitika kahest tahust. 2004, nr. 4, lk. 48–65.
Eesti moodsa ajaloo VII konverents 20.–21. juunil 2001 Tallinnas. 2001, nr. 4, lk. 144–147.
Eesti moodsa ajaloo IX konverents 20.–21. juunil 2005 Tallinnas. 2006, nr. 1, lk. 152–154.
Eesti moodsa ajaloo X konverents 18.–19. juunil Tallinnas. 2007, nr. 4, lk. 141–146.
Haritlaskond osutus visaks vastaseks. Jooni stalinlikust intelligentsipoliitikast. 2004, nr. 1, lk. 51–69.
Keskkooli ajalooõpik Eesti Vabariigis 1918–1940. 2000, nr. 2, lk. 78–89.
Massiharitlaskonnast ja haritlaspoliitikast 1970.–1980. aastatel Eestis. 2006, nr. 2, lk. 37–51.
Raamat eestluse sepikojast Neeva kallastel. – Raimo Pullat. Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917. Estopol, Tallinn, 2004. 504 lk. 2005, nr. 1, lk. 139–142.
Selgus IX ajalookirjanduse aastapreemia võitja. 2004, nr. 2, lk. 144–147.
Õpetajate seminar 1920.–1930. aastatel – haridusprobleem Eestis ja mujalgi. 2001, nr. 3, lk. 37–47.

Soon, Kai
Kaarel Robert Pusta dokumentidest Eesti Riigiarhiivis. 1999, nr. 2, lk. 20–24.

Spiegel, Gabrielle M
Ajalooline mõtlemine keskaja Euroopas. Inglise keelest tõlkinud Erkki Sivonen. Toimetanud Marek Tamm. 2005, nr. 3, lk. 117–127.

Stadnikov, Sergei
Muinas-Egiptuse ahvatlus. 2011, nr. 4, lk. 2–5. 
Muinas-Hellase ja Vana-Egiptuse kultuuriseosed Gustav Teichmülleri nägemuses. 2007, nr. 1, lk. 78–93.
Püramiiditekstide d.t ja nhh. 2002, nr. 4, lk. 21–38. Kokkuvõte.
Saateks vanaegiptuse elutarkustele. 2006, nr. 2, lk. 52–73.
Sissejuhatus egüptoloogia vanemasse bibliograafiasse. 2000, nr. 4, lk. 32–47.
Vanade Idamaade tsivilisatsioonid saksa ideoloogia teenistuses. Skitsid varasemast ajast. 2004, nr. 2, lk. 141–144.

Z

Zaitsev, Aleksander
Kas uus renessanss on võimalik? Vene keelest tõlkinud Marju Lepajõe. 2001, nr. 2, lk. 4–9.

Zilch, Reinhold
Dokumente ja materjale Tartu saksa ülikooli kohta aastast 1918. Saksa keelest tõlkinud Vahur Aabrams, kommenteerinud Sirje Tamul. 2010, nr. 1, lk. 70–89.

Zinovjev, Aleksander
Üliinimene. (Peatükk jutustusest “Globaalne inimpesa”). Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa. 2007, nr. 2, lk. 4–9.

T

Tafenau, Kai
Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde... 2011, nr. 1, lk. 41–59.

Talts, Mait
 24. rahvusvaheline Balti teadusajaloo konverents Tallinna Tehnikaülikoolis 8.–9. oktoobril 2010. 2011, nr. 2, lk. 154–156.
Audentese Ülikooli Toimetiste ajaloolistele küsimustele pühendatud number. – Audentese Ülikooli Toimetised, nr. 8. Poliitika, riigiteadus ja rahvusvahelised suhted. Toimetaja Toomas Varrak. Audentese Ülikool, Tallinn, 2006. 182 lk. 2007, nr. 1, lk. 136–137.
Näitus “Haruldasi väljaandeid Riigiarhiivi kogudest. Propagandatrükis”. 2001, nr. 3, lk. 154–157.
Perioodiliste väljaannete teadaolevatest ainueksemplaridest Riigiarhiivi raamatukogus. 2002, nr. 3, lk. 150–157.
Täiendusi Eesti rahvusbibliograafiale Riigiarhiivi kogudest. Vahekokkuvõte. 2003, nr. 3, lk. 139–152.

Talvik, Merle
Ajaloo- ja kultuuriajakirjad 1930. aastail. 2002, nr. 2, lk. 149–156.
Mõningaid näiteid Eesti 1930. aastate diplomite ja tunnistuste kujundusest. 2000, nr. 3, lk. 30–36.

Tamm, Jaan
Ajalooteaduse koordinaadid. 2004, nr. 2, lk. 4–7.

Tamm, Marek
Carlo Ginzburg ja praktiline ajalooteooria. 2003, nr. 4, lk. 119–122.
François Hartog ja kreeka ajalookirjutuse ajalugu. 2004, nr. 2, lk. 113–117.
Gabrielle Spiegel ja keskaja ajalookirjutuse ajalugu. 2005, nr. 3, lk. 128–132.
Hayden White ja “keeleline pööre” ajaloofilosoofias. 2003, nr. 1, lk. 128–133.
Margus Laidre 50. Kiriusutelu. 2009, nr. 3, lk. 143–145.
Millal jõudsid dominikaanid Tallinna? 2001, nr. 2, lk. 13–23.
Peter Burke ja uus kultuuriajalugu. 2004, nr. 4, lk. 118–122.
Raamat Läänemere ristisõdadest. – Crusade and Conversion on the Baltic Frontier 1150–1500. Edited by Alan V. Murray. Ashgate, Aldershot et al., 2001. 2002, nr. 3, lk. 135–137.
Ristisõja kommunikatsioon. Liivimaa misjon ja tsistertslaste võrgustik 13. sajandi esimesel poolel. 2009, nr. 4, lk. 23–40.
Ristisõja kommunikatsioon: Liivimaa misjon ja tsistertslaste võrgustik 13. sajandi esimesel poolel II. 2010, nr. 1, lk. 8–28.
Uus ülevaateteos Saksa ordu ajaloost – eestlase sulest ja prantsuse keeles. – Kristjan Toomaspoeg (avec la collaboration d'Annliese Nef). Histoire des chevaliers Teutoniques. Flammarion, Paris, 2001, 201 lk. 2001, nr. 4, lk. 130–131.
Vajalik raamat kristlikest ordudest. – Kristlike ordude kultuurilugu. Koostanud Peter Dinzelbacher ja James Lester Hogg. Tõlkinud Ilme Rebane. Tartu, Johannes Esto Ühing, 2004. 352 lk. 2005, nr. 1, lk. 131–132.

Tammela, Hiljar
2058? Võib ka hiljem! – Sõja ja rahu vahel. Koguteos. II köide. Esimene punane aasta. Okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni. Peatoimetaja Enn Tarvel, köite toimetaja Meelis Maripuu. S-Keskus [Tallinn], 2010. 798 lk. + kaardid. 2011, nr. 1, lk. 133–136.
Konverents Balti riikidest stalinismi-perioodil. 2009, nr. 1, lk. 154–156.
Nõukogude autasude süsteem ja Nõukogude Eesti 1945–1953. 2009, nr. 2, lk. 72–88.
Nõukogude nomenklatuur, poliitilised repressioonid ja genotsiid. 2010, nr. 1, lk. 152–156.
Liivik, Olev. Kas Eesti lähiajaloos on endiselt “valgeid laike”? 2010, nr. 4, lk. 129–135.

Tammoja, Jüri
Väljaannete nimetused kui ajastu märk. 1998, nr. 1, lk. 156.

Tammur, Harald
Mälestused Eesti rahvuslikust vastupanuliikumisest 1940–1944. 2007, nr. 1, lk. 94–103.

Tannberg, Tõnu
1950. aasta märtsipleenumi eel- ja järellugu. “Eesti süüasi” (1949–1952) Moskvast vaadatuna. 2001, nr. 3, lk. 120–125.
1953. aasta amnestia: kas ainult varaste ja sulide vabastamine? 2004, nr. 3, lk. 37–51.
1956. aasta Baltikumis Moskvast vaadatuna. 2006, nr. 3, lk. 56–71.
1999. aasta parima ajalooraamatu preemiaga pärjati Margus Laidre. 2000, nr. 2, lk. 147–148.
20 aastat ülikooli aulakoosolekust ja fosforiidikampaania algusest. 2007, nr. 2, lk. 102–105.
Balti küsimus Kremlis 1944. a. lõpukuudel: kuidas võidelda relvastatud vastupanuliikumisega? 2009, nr. 4, lk. 50–66.
Eesti ala Venemaa sõjaväesüsteemi integreerimise tagajärjed: kas "kahesaja-aastane rahuaeg" või verekümnis impeeriumi altarile? 2010, nr. 3, lk. 52–67.
Julgeolekuorganite “uue töömeetodi” juurutamine relvastatud vastupanuliikumise vastu 1945. aastal. 2008, nr. 3, lk. 58–68.
"Kas Lavrenti Pavlovitš Beria – poliitbüroo liige – ei olegi siis partei?". Ääremärkusi L. Beria "uuele kursile" vastupanuliikumise mahasurumisel 1953. aasta kevadel. 2005, nr. 4, lk. 52–69.
"Kui Tallinna hakkab saabuma mitmesuguseid alaliselt siin resideerivaid diplomaate...”. 2009, nr. 4, lk. 109–114.
Kuidas Moskvas valmistati ette 1950. aasta märtsipleenumit. ÜK(b)P Keskkomitee otsus "puudustest ja vigadest" EK(b)P KK töös. 2010, nr. 1, lk. 120–123.
“Linna tekke täpne aeg ei ole veel kindlaks tehtud.”. Kui Käbin tahtis Tallinna 800. aastapäeva tähistada 1954. aastal. 2004, nr. 2, lk. 80–83.
“Lubjanka marssal” Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. L. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal. 1999, nr. 3, lk. 22–37; 1999, nr. 4, lk. 56–71; 2000, nr. 1, lk. 42–52.
"Mul ei ole, ega saagi olla kogu selle välisasjade rahvakomissariks "saamise" ja selle võrdlemisi haleda lõpu puhul kellegi vastu mingit kubedustunnet." Miks Hans Kruusist ei saanud Eesti NSV välisasjade rahvakomissari juba 1944. aasta kevadel? 2011, nr. 3, lk. 72–87. 
Poliitbüroo Moskva välispoliitika kujundajana. – Ken, O., Rupasov, A. Politbjuro CK VKP(b) i otnošenija SSSR s zapadnymi sosednimi gosudarstvami (konec 1920–1930-h gg.): Problemy, Dokumenty. Opyt kommentarija. Čast' 1. dekabr' 1928 – ijun' 1934 g. Sankt-Peterburg: Evropeijskij Dom, 2000, 704 str. 2001, nr. 1, lk. 143–146.
Rahvusarhiivi teadusnõukogus. 2000, nr. 1, lk. 159.
Relvastatud vastupanuliikumine Eestis aastatel 1944–1953 julgeolekuorganite statistikapeeglis. 1999, nr. 1, lk. 24–30.
Stalini luhtunud võimalused 1941. aastal. – Mihhail Mel'tjuhov. Upuščennyi šans Stalina. Sovetskij Sojuz i bor'ba za Evropu 1939–1941 (Dokumenty, fakty, suždenija). Moskva 2000, 608 s (Voennye tainy XX veka). 2000, nr. 3, lk. 131–134.
Waenlast lödi mahha ja aeti taggasi iggas paikas. Maakeelne lahingukirjeldus 1807. aastast. 1998, nr. 1, lk. 10–16. 

Tarvel, Enn. “8. armee ületab erikäsuga määratud päeval Eesti riigipiiri ja tungib peale…”. Dokumente Eesti sõjalisest okupeerimisest 1940. aasta suvel. 2006, nr. 4, lk. 108–122.

Tarkiainen, Kari
Arhiiv kui ajavaim. Soome keelest tõlkinud Ülle Tarkiainen. 2010, nr. 2, lk. 143–146.
Põhjamaade arhiivialane koostöö. Soome keelest tõlkinud Peep Pillak. 2003, nr. 2, lk. 145–147.
Raimo Pohjola – 60. Soome keelest tõlkinud Peep Pillak. 2002, nr. 4, lk. 154–156.
Jürjo, Indrek; Kuuben, Indrek; Laur, Mati. Üheteistkümnes Eesti ajalookirjanduse aastaauhind. 2006, nr. 2, lk. 148–149.

Tarkiainen, Ülle
Adelheid Laro – eestlasena Soomes. 2007, nr. 3, lk. 146–149.
Koguteos Rootsi põllumajanduse ajaloost. – Stig Welinder, Ellen Anne Pedersen, Mats Wildgren. Jordbrukets första femtusen år 4000 f. Kr.–1000 e. Kr. Det svenska jordbrukets historia I. Borås, 1998. 504 lk.; Janken Myrdal. Jordbruket under feodalismen 1000–1700. Det svenska jordbrukets historia II. Borås, 1999. 407 lk.; Carl-Johan Gadd. Den agrara revolutionen 1700–1870. Det svenska jordbrukets historia III. Borås, 2000. 515 lk.; Mats Morell. Jordbruket i industrisamhället 1870–1945. Det svenska jordbrukets historia IV. Borås, 2001. 392 lk.; Iréne A. Flygare, Maths Isacson. Jordbuket i välfärdssamhället 1945–2000. Det svenska jordbrukets historia V. Örebro, 2003. 391 lk. 2004, nr. 3, lk. 139–143.
Koguteos Soome põllumajanduse ajaloost. – Suomen maatalouden historia, osa I. Perinteisen maatalouden aika. Esihistoriasta 1870-luvulle. Toim. Viljo Rasila, Eino Jutikkala, Anneli Mäkelä-Alitalo. Helsinki, 2003. 646 lk.; osa II. Kasvun ja kriisien aika. 1870-luvulta 1950-luvulle. Toim. Matti Peltonen. Helsinki, 2004. 534 lk.; osa III. Suurten muutosten aika. Jälleenrakennuskaudesta EUSuomeen. Toim. Pirjo Markkola. Helsinki, 2004. 518 lk. 2007, nr. 3, lk. 136–138.
Maavalduste piirid ja piiritähised 13.–19. sajandil. 2011, nr. 3, lk. 17–33.
Soome Metsateadusliku Seltsi sidemetest Eesti metsateadlastega enne Teist maailmasõda. 2002, nr. 1, lk. 156–157.
Suurperest Soomes. – Elina Waris. Yksissa leivissä. Ruokolahtelainen perhelaitos ja yhtestyöllinen toiminta 1750–1850. Bibliotheca Historica 48. Suomen Historiallinen Seura. Helsinki 1999. 2001, nr. 3, lk. 141–142.

Tarto, Enn
Vastupanu ja represseeritute olukord 1955–1985. 2006, nr. 3, lk. 104–112.

Tarvel, Enn
Ajalugu kui kaunis muinasjutt. 2002, nr. 2, lk. 4–10.
Aleksander Loit 80. 2005, nr. 2, lk. 143–144.
Elina Öpiku mälestuseks. 2006, nr. 4, lk. 147.
Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt? 2005, nr. 3, lk. 4–9.
Keskaegne kroonika läti keeles. – Hermanni de Wartberge Chronicon Livoniae = Vartberges Hermana Livonijas hronika / Translationem paravit, praefationem conscripsit et textum interpretatus est Ēvalds Mugurēvičs. – LU Latvijas Vēstures Institūts, Rīga, 2005. 334 lk., ill. 2006, nr. 1, lk. 129–133.
"Möödapääsmatust hädast sunnituna otsustanud ja nõustunud meid Poola Kuninglikule Majesteedile truualamlikuks teha": Liivimaa seisuste alistumine Poola võimule 1561. aasta sügisel. 2011, nr. 4, lk. 102–110.
Nädalategu. 2010, nr. 2, lk. 25–29.
Russowi kroonikast. – Paul Johansen. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus Nachlaß ergänzt und herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte. Herausgegeben im Auftrag der Baltischen Historischen Kommission von Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors. Band 14). Köln-Weimar-Wien: Böhlau Verlag. 1996. 313 S. 1999, nr. 1, lk. 144–146.
Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal. 2005, nr. 2, lk. 10–13.
Sigtuna hävitamine 1187. aastal. 2007, nr. 2, lk. 24–27.
Uurimus Lätimaa kalandusest 19. sajandil. – Cimermanis, S. Zveja un zveinieki Latvijā 19. gadsimtā. – Rīga: Latvijas Zinātņu Akadēmijas Vēstis, 1998. 248 lk: ill. 2001, nr. 2, lk. 147–148.
Väike õiendus Dionysius Fabriciuse teemal. 2010, nr. 4, lk. 150.
Tannberg, Tõnu. “8. armee ületab erikäsuga määratud päeval Eesti riigipiiri ja tungib peale…”. Dokumente Eesti sõjalisest okupeerimisest 1940. aasta suvel. 2006, nr. 4, lk. 108–122.

Tarvis, Hille
Pildikesi Viktor Kingissepa põrandaalusest elust. 2010, nr. 2, lk. 89–90.

Tedre, Ülo
Kas lugejaskond hääbub enne kirjanikkonda? – Janika Kronberg. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. – Collegium litterarum 13. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Tallinn, 2002, 288 lk. 2002, nr. 4, lk. 143–145.
Teostest, mitte Faehlmannist. – Friedrich Robert Faehlmann. Teosed I. Koostanud Mart Lepik, Eva Aaver, Heli Laanekask, Kristi Metste. Tartu, 1999, EKM. 270 lk., Teosed II. Koostanud Kristi Metste. Tartu, 2002, EKM. 364 lk., Teosed III. Koostanud Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu, 2011, EKM ja UTKK. 454 lk. 2011, nr. 4, lk. 132–134.

Tering, Arvo
Küng, Enn. Vello Helk taani ja eesti ajaloolasena. 1998, nr. 1, lk. 71–78.

Tering, Kaarel
Kas oleme teel uude keskaega või on ajalool varuks midagi hoopis iselaadset? – Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tõlkinud Mart Trummal. Fontese Kirjastus 1999. 2000, nr. 3, lk. 138–141.

Tiidor, Ruth
Rahvusvahelise Arhiivinõukogu säilituskomitee kohtus Eestis. 2004, nr. 3, lk. 147–148.

Tilgar, Tanno
J. Laidoneri komisjoni raportite kriitikast ja retseptsioonist seoses kindrali tegevusega Iraagis. I. 2011, nr. 3, lk. 51–71; II. 2011, nr. 4, lk. 33–52.

Tombak, Margit
Baltimaade ajaloolased Nõukogude perioodi kallal. – The Anti-Soviet Resistance in the Baltic States (Genocide and Resistance Research Centre of Lithuania. Vilnius 1999). 2000, nr. 1, lk. 147–148.

Tomingas, Ivi
10 aastat Tuna fotonurka. 2008, nr. 4, lk. 152–153.
100 aastat esimesest kinoks ehitatud hoonest Eestis. 2008, nr. 2, lk. 116–122.
Aerofotod. 1998, nr. 1, lk. 16–23.
Ajalugu propaganda teenistuses. 2007, nr. 3, lk. 111–116.
Asjad Eesti elus. 2004, nr. 4, lk. 95–101.
Baltisakslaste ümberasumisest. 2003, nr. 4, lk. 87–93.
Carl Sarap. 2008, nr. 4, lk. 102–108.
Eesti arhiivindus 90. 2010, nr. 1, lk. 124–129.
Eesti film 90. 2002, nr. 3, lk. 66–73.
Eesti film 90. II. 2002, nr. 4, lk. 86–91.
Eesti kultuurielu 1950-ndatel aastatel. 2004, nr. 1, lk. 88–95.
Eesti Vabadussõjalaste Liit. 2009, nr. 3, lk. 107–114.
Eesti Vabariigi saatuseaasta 1939–1940. 2000, nr. 3, lk. 82–88.
Elu mere kaldal. 2004, nr. 3, lk. 99–104.
Jaan Tõnisson. 2003, nr. 3, lk. 89–98.
Kaks algust. 2008, nr. 1, lk. 106–112.
Kiirpilk kaubandusellu. 2001, nr. 4, lk. 48–55.
Kohvikud ja restoranid. 2003, nr. 2, lk. 101–105.
Konstantin Märska ja Theodor Luts – 105. 2001, nr. 3, lk. 72–81.
Landesveeri sõda. 2009, nr. 2, lk. 112–117.
Meditsiin. 2002, nr. 1, lk. 102–109.
Mõisad 1920–1940. 2005, nr. 4, lk. 102–107.
Mõisad põlevad... . 2005, nr. 1, lk. 107–111.
Naised. Fotod 1930. aastaist. 2005, nr. 3, lk. 105–109.
Narva. 2009, nr. 1, lk. 122–127.
Olupildikesi 20. sajandi esimesest poolest. 2000, nr. 1, lk. 90–96.
Olümpialinn Tallinn. 2008, nr. 3, lk. 101–107.
Paul Pinna, Kaarel Ird ja Evald Hermaküla. 2009, nr. 4, lk. 115–118.
Pildikesi Tallinnast. 2004, nr. 2, lk. 84–91.
Politseikool. 1999, nr. 2, lk. 12–19.
Raamatuaastad 1935 ja 1975. 2000, nr. 2, lk. 104–110.
Rahvusarhiivi fotoloo konkurss “Minu pere pöördelistel aegadel”. 2007, nr. 4, lk. 99–102.
Riiklik töösundus Eesti Vabariigis. 2006, nr. 4, lk. 123–128.
Saaremaa. 2007, nr. 1, lk. 111–115.
Saksa aeg Eestis 1941–1944. 2001, nr. 1, lk. 34–41.
Stalini ajastu propagandafotod 1945–1953. 1999, nr. 3, lk. 53–59.
Stalinismi periood fotodel ilma Stalinita. 2010, nr. 4, lk. 103–110.
Taluarhitektuur enne sõda. 2011, nr. 1, lk. 104–111.
Tsaar Eestis 20. sajandi alguses. 2010, nr. 3, lk. 118–125.
Tähtis pole võit, vaid osavõtt! Spordielu Eestis kuni Teise maailmasõjani. 2000, nr. 4, lk. 84–91.
Täna 80 aastat tagasi. Fotod aastast 1919, killukesi Eesti Vabadussõjast. 1999, nr. 1, lk. 58–67.
Ungari-Eesti suhted. 2006, nr. 3, lk. 113–117.
Vaata... panka, hotelli, kohvikusse ja elutuppa! 2002, nr. 2, lk. 82–89.
Valik poliitiliste sündmuste kroonikat 20. sajandi Eestis. 1999, nr. 4, lk. 82–88.
Valimised 1940-ndatel. 2010, nr. 2, lk. 111–115.
Virumaa. 2007, nr. 2, lk. 106–111.
Väliseestlased ehk “igast sadamast võid leida mõne eestlase”. 2006, nr. 2, lk. 117–122.
Roots, Velly. Infopäev Filmiarhiivis. 2001, nr. 1, lk. 156–157.

Toom, Ene
Materjale Jaapani välisministeeriumi arhiivist: Eestlaste iseloomust. Jaapani diplomaadi Shigeru Shimada ettekanne. 2002, nr. 1, lk. 50–55.

Toomaspoeg, Kristjan
Saksa Ordu valdused Sitsiilias (1197–1492) ja nende seos Liivimaaga. 2002, nr. 1, lk. 11–19.

Tänava, Märt
Doktoritöö antiikajaloost. – Ancient Tradition and Early Greek History. The Origins of States in Early-Archaic Sparta, Argos and Corinth Avita, Tallinn, 2003, 427 lk. 2004, nr. 2, lk. 136–138.

Tykkyläinen, Lauri
Theodor Luts Soomes 1932–1944. Soome keelest tõlkinud Paavo Annus. 2006, nr. 3, lk. 150.

U

Udam, Haljand
Mircea Eliade: usundiloost ajaloofilosoofia juurde. 2001, nr. 4, lk. 13–14.
René Guénon (1886–1951). 2004, nr. 1, lk. 10–11.

Uljas, Jüri
KULKA ja kirjandus. 2000, nr. 4, lk. 57–64.

Undusk, Jaan
Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel. Võhiku mõtted. 2007, nr. 1, lk. 4–26.
Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. 2000, nr. 2, lk. 114–130.
Eesti ajaloo kotkaperspektiivist. Minu vaidlus Brüggemanniga. 2002, nr. 3, lk. 99–116.
Eesti kui Belgia. Viimne baltlane Hermann Keyserling. 2003, nr. 2, lk. 48–71.
Enn Tarvel 75. Psühhograafiline skits. 2007, nr. 2, lk. 142–146.
Keyserling 2003. Mõtteid rahvusvahelise sümpoosioni järel. 2004, nr. 1, lk. 141–150.
Lévinasi mittemärgiline nägu. 2003, nr. 2, lk. 6–7.
Lenin kontra Bogdanov. Mõtteid Vene revolutsiooni filosoofilistest eeldustest. 2005, nr. 1, lk. 4–21.
Mälupaik Tallinn. Mõtteid tema siluetist. 2011, nr. 2, lk. 2–17.

Ungern-Sternberg, Jürgen von
Kuidas kapituleeruda vormikohaselt? Baltimaade kapitulatsioonid Peeter I ees Euroopa kontekstis. Saksa keelest tõlkinud Astri Schönfelder. 2007, nr. 1, lk. 65–74.

Untera, Anne
Umsiedlung 70. 2010, nr. 1, lk. 149–151.

Uuet, Liivi
1940. aasta Riigivolikogu valimiste dokumentide saatus ja arhivaaride missioon. 2000, nr. 3, lk. 76–81.
Ajalookonverentsilt “Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis”. 2008, nr. 4, lk. 150–151.
Arhivaalide hindamise alane seminar Tallinnas. 2002, nr. 1, lk. 152–153.
Edgar Sein ja purjus väärjumalad. 2000, nr. 2, lk. 90–94.
Esimesed Eesti töölisdelegatsioonid ja Stalini tervitused. 2010, nr. 1, lk. 101–103.
Julius Kuperjanovi kirjad koolivennale. 2007, nr. 2, lk. 67–71.
Kuuendad Soome arhivaaride päevad Mikkelis 15.–17. mail 2002. 2002, nr. 3, lk. 145–146.
Olematu Tallinn. 2005, nr. 3, lk. 152.
Riigiarhiivi Toompea maja – in memoriam. 2007, nr. 2, lk. 147–148.
Ungari arhivaaride päevad. 2007, nr. 1, lk. 152–153.
Puur, Allan. Eesti NSV 1940.–1950. aastate valimiste materjalid rahvastikuloo allikana. 2010, nr. 2, lk. 61–82.

V

Vaan, Laura
Propagandatalitus Eesti Vabariigis 1934–1940. 2005, nr. 3, lk. 43–54.

Vahtre, Sulev
Jaagupipäeva asjus. 2006, nr. 1, lk. 30–32.

Vaižgantas [Juozas Tumas]
Eestlased. Leedu keelest tõlkinud Mihkel Loodus. 2009, nr. 4, lk. 84–88.

Valge, Jaak
Demokraatia ja ebademokraatia. 2006, nr. 1, lk. 4–16.
Eesti aeg ja iseseisvuse taastanud Eesti. 2008, nr. 1, lk. 17–24.
Eesti Panga rahakraanide kallal. 2002, nr. 3, lk. 28–39.
Eesti vabadussõjalased ja Saksa natsionaalsotsialistid: ideoloogia, poliitiline taktika ja kontaktid. 2009, nr. 3, lk. 50–62.
Idast tõusev punane koit. – Sõja ja rahu vahel I. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. (S-Keskus, Rahvusarhiiv, 2004. Peatoimetaja Enn Tarvel, tegevtoimetaja Tõnu Tannberg. 566 lk.). 2004, nr. 4, lk. 160–164.
Konstantin Päts, 12. märts ja Moskva. 2007, nr. 2, lk. 42–60.
Kuidas periodiseerida Eesti aega? 2004, nr. 1, lk. 122–127.
Vaateid naabri majandusele: Nõukogude Liit ja Eesti Vabariik aastatel 1920–1940. 1999, nr. 2, lk. 88–94.
Silmakirjaühiskonna lõpu eel. 2011, nr. 3, lk. 2–6.
Teabevabadus ja eraelu kaitse. 2005, nr. 1, lk. 143–145.

Valk, Heiki
2002. aasta ajalookirjanduse aastapreemia konkursist. 2003, nr. 2, lk. 154–156.

Valk, Kristel
Nõukogude süsteemi siirded. 2002, nr. 1, lk. 153–154.
Totalitarism, kolonialism ja demokraadid Brežnevi-aja Eestis. 2002, nr. 2, lk. 156–157.

Valmas, Anne
Eesti Kultuurfond Ühendriiges. 2007, nr. 1, lk. 148–152.
Maarjamaalased Briti Kuningriigis. 2007, nr. 3, lk. 150–156.
Toimus konverents "Eesti teadlased välismaal". 2011, nr. 1, lk. 149–150.

Vanamölder, Kaarel
Gümnaasiumi trükkal ja keskvõimu korralduste publitseerimine 17. sajandi lõpu Tallinnas. 2011, nr. 2, lk. 26–42.
Peeter Suur kaasaegses Saksa trükimeedias. – Astrid Blome. Das deutsche Rußlandbild im frühen 18. Jahrhundert. (Forschungen zur osteuropäischen Geschichte. Band 57). Osteuropa-Institut der Freien Universität Berlin. Harrassowitz Verlag. Wiesbaden, 2000. 432 lk. ISBN 3–447–04341–5. 2008, nr. 3, lk. 130–132.

Vares, Martin
Katkendid minu mälestustest. 2004, nr. 3, lk. 106–117, nr. 4, lk. 123–137.

Varrak, Toomas
Demokraatlik poliitika ja demokraatia Eestis 1991–2007. 2008, nr. 1, lk. 59–63.

Vaska, Lauri
Vabadusristi Vendade Ühenduse päevad. 2002, nr. 1, lk. 127–132.

Veisserik, Artur
Salajane sõjalise mobilisatsiooni plaan. 2001, nr. 2, lk. 140–146.

Vende, Ella
Idamissiooni lõpp. 2003, nr. 4, lk. 67–84.

Vende, Valdeko
Saatesõna. 2003, nr. 4, lk. 85.

Vene, Ilmar
Ateena ja Firenze. 1999, nr. 3, lk. 4–10.
Homeerilisest realismist. 2008, nr. 2, lk. 2–6.
Kaks sealpoolsust. 2003, nr. 1, lk. 4–12.
Kristlik usurpatsioon. 2005, nr. 2, lk. 4–9.
Lääs ja Ida. 2011, nr. 1, lk. 3–8.
Maagiline kolm. 2007, nr. 3, lk. 4–9.
Minevik mälus. 1998, nr. 1, lk. 4–9.
Nobel eksis. 2000, nr. 1, lk. 4–14.
Suurim pööre. 2009, nr. 3, lk. 2–11.

Vihuri, Maie
Uus etapp arhivaalide säilitustingimuste parandamisel. 2002, nr. 3, lk. 144.

Viiding, Kristi
Editeerimispõhimõtted. 2001, nr. 1, lk. 17–18.
Ladinakeelse juhuluule uusediteerimisest ja tõlkimisest. 2000, nr. 2, lk. 143–147.

Viires, Ants
Eesti ajalugu stalinlikus haardes. 2003, nr. 1, lk. 32–47.
Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide võrgu juubel. 2006, nr. 4, lk 148–150.
Eestlaste ajalooteadvus 18.–19. sajandil. 2001, nr. 3, lk. 20–36.
Elukogemusi ENSV algaegadel. 2005, nr. 4, lk. 123–136.
Etnilise eripära avaldumisest vaimses kultuuris. 2004, nr. 3, lk. 4–7.
Gustav Ränk Rootsis. Ülevaade teaduslikust tegevusest. 1998, nr. 1, lk. 79–87.
Kaks sõjasuve (eel- ja järelmänguga). 2001, nr. 1, lk. 122–135.
Käsitöö edendamise üritustest Eestis 19. sajandi viimasel veerandil. 2005, nr. 2, lk. 45–56.
Rännud aastail 1957–1966. 2007, nr. 2, lk. 72–86.
Tagasivaade noorusaega. 2008, nr. 2, lk. 100–115.

Viik, Tõnu
Ajaloo viimane epohh Hegeli süsteemis: vaimu tegelikustumise ajastu. 2007, nr. 4, lk. 4–10.
Kultuuri ruum. Maailm. Ilmalava. 2009, nr. 2, lk. 2–11.

Viikberg, Jüri
Paigaga seotud ehk väitekiri Siberi eestlastest. – Aivar Jürgenson. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 7. Tallinn, 2002. 308 lk. 2004, nr. 1, lk. 130–132.

Vinnal, Hannes
Balti aadli elulaad arveraamatute peeglis. Mõisnikuperekond de la Barre kaubalis-rahalised suhted 1730. ja 1740. aastatel. 2010, nr. 3, lk. 68–81.

Virrankoski, Pentti
Teadlaste petitsioon Balti riikide toetuseks 1991. a. Soome keelest tõlkinud A[nne] L[ange]. 2002, nr. 2, lk. 73–81.

Vseviov, David
Endiste narvakate mõistatus. 2001, nr. 2, lk. 60–67.
Hirm EK(b)P Keskkomitee salajases kirjavahetuses. Stalinlik ajastu. 1998, nr. 1, lk. 34–39.
Kas Nõukogude aeg on uuritav? 2003, nr. 4, lk. 4–5.

Väljas, Peeter
Etüüde Tartu kunstnikkonnast. 1950. aastad. 1999, nr. 1, lk. 31–44.
Täiesti salajane eriteadaanne. 1998, nr. 1, lk. 32–33.

W

White, Hayden
Kirjandusteooria ja ajalookirjutus. Inglise keelest tõlkinud Erkki Sivonen. Toimetanud Marek Tamm. 2003, nr. 1, lk. 111–127.

Wistinghausen, Henning von
Dr. Indrek Jürjo mälestuseks. Saksa keelest tõlkinud Jaan Undusk. 2009, nr. 4, lk. 145–146.
Krahv Hermann Keyserlingi konflikt eestimaalastest rahvuskaaslastega 1917–1918. Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver. 2004, nr. 3, lk. 52–64, nr. 4, lk. 66–81.

Woodworth, Bradley D.
Mitmetähenduslik mälestusmärk: Peeter Suure naasmine Tallinna 1910. aastal. Inglise keelest tõlkinud Erkki Sivonen. 2010, nr. 3, lk. 82–91.